Montenegros mõisteti kaks venemeelset opositsioonipoliitikut 2016. aasta nurjunud riigipöörde vandenõu eest viieks aastaks vangi.
Montenegro opositsioonipoliitikud mõisteti riigipöörde kavandamise eest vangi
«Eesmärk oli tõkestada Montenegro ühinemist NATOga,» märkis kohtunik Suzana Mugosa pärast opositsioonipoliitikute Andrija Mandići, Milan Kneževići ja veel 12 isiku süüdimõistmist. Poliitikud vaidlustavad tõenäoliselt otsuse.
Süüdi mõisteti tagaselja ka kaks venelast, kes prokuröride sõnul on luureametnikud. Neile määrati 12 ja 15 aastat vangistust.
Venemeelsed opositsiooniliidrid Mandić ja Knežević mõisteti viieks aastaks vangi kuritegelikku organisatsiooni kuulumise eest, mille eesmärk oli tõkestada riigi NATOga liitumist. Süüdimõistetute seas on ka mitu serblast, nende seas endine politseiülem ja NATO-vastane aktivist.
Moskva on eitanud seotust vandenõuga, mis oli väidetavalt plaanitud 2016. aasta oktoobri üldvalimiste päevale, mil pidi toimuma relvastatud rünnak parlamendi vastu ning plaaniti tappa toonane peaminister Milo Đukanović.
Otsuse eel hoiatas venemeelne opositsioonipartei Demokraatlik Rinne, et selle juhtide süüdimõistmine võib Montenegrot parandamatult destabiliseerida. Kohtuprotsess algas poolteist aastat tagasi. Opositsioon nimetab seda lavastatuks ja valitsuse nõiajahiks, millega tahetakse opositsioon põrmustada.
Venemeelne opositsioon oli toonase peaministri ja praeguse presidendi Đukanovići tugevaim vastane. «Selle nõndanimetatud riigipöördeta oleks režiim täna kindlalt opositsioonis,» väitis Mandić märtsis.
Vaatlejate sõnul jättis kohtuprotsess mitu küsimust vastamata. Näiteks ei näidatud kohtus kordagi relvi, mida vandenõulased väidetavalt kasutada plaanisid.Süüdistusakti järgi visati kümned automaatrelvad ja laskemoon naaberriigi järve. Prokurörid ütlesid hiljem, et relvad tarninud serblane hävitas need Montenegro palvel.
Üks süüdistajate võtmetunnistajaid, serblane Aleksandar Sindjelic, võttis hiljem tagasi ka oma algse tunnistuse. Sindjelic ütles alguses kohtule, et Demokraatlik Rinne sai riigipöördeks rahastust Venemaalt. Märtsis vahetult enne istungite lõppu ütles ta aga Serbia televisioonile, et vägivaldset režiimivahetust ei plaanitud, selle asemel taheti korraldada NATO-vastane protest.
Kohus otsustas teda tunnistajapinki tagasi mitte kutsuda ja teatas, et see sõnavõtt tehti väljaspool kohtusüsteemi.