Venezuela opositsiooniliider otsib USA sõjaväe toetust

Venezuela opositsioonijuht Juan Guaidó.

FOTO: AFP / Scanpix

Venezuela opositsioonijuhi Juan Guaidó sõnul andis ta oma poliitilisele esindajale Washingtonis korralduse käivitada viivitamatult suhted USA relvajõududega.

Guaidó ütles eile, et tegi oma saadikule Carlos Vecchiole ülesandeks avada USA sõjaväega otsesed kommunikatsioonikanalid tegevuse võimalikuks koordineerimiseks. 

Ühendriikide toetatav Guaidó juhib kampaaniat sotsialistist presidendi Nicolás Maduro kukutamiseks.

Venezuela julgeolekujõud on viimastel päevadel vahistanud teiste seas rahvusassamblee asepresidendi Edgar Zambrano. Paljud seadusandjad on otsinud varjupaika välissaatkondades seoses kartusega repressioonide ees pärast ebaõnnestunud katset sõjaväge ülestõusule ärgitada.

Guaidó on öelnud, et tal on Maduro kukutamiseks «laual kõik võimalused», korrates sellega USA presidendi Donald Trumpi ja tema juhtivate nõunike keelekasutust.

Varem sel nädalal lubas Guaidóga kohtuda USA mereväe admiral Craig Faller, et arutada Venezuela sõjaväe tulevast rolli.

Venezuela ülemkohus otsustas mõne päeva eest esitada süüdistuse seitsmele seadusandjale, kes toetasid läinudnädalast nurjunud ülestõusu.

Riigis on aasta algusest saadik poliitilistel põhjustel kinni peetud üle 2000 inimese, enamik neist valitsusvastaste meeleavalduste ajal, teatas teisipäeval vabaühendus.

«Ajavahemikus 2019. aasta jaanuarist kuni maini peeti kinni 2014 inimest, valdavalt protestijad,» ütles kolmapäeval Venezuela vangide õigustega tegeleva organisatsiooni Foro Penal juht Alfredo Romero.

«Neist 800 on endiselt vahi all,» lausus Romero pressikonverentsil.

Protestid on kiiresti levinud üle kogu riigi sestsaadik, kui Juan Guaidó end 23. jaanuaril presidendi kohusetäitjaks kuulutas.

Pinged eskaleerusid möödunud nädalal, kui Guaidó kutsus Madurole lojaalseid vägesid ülestõusule.

Venezuelat on räsinud viis aastat majanduslangust; 2015. aastast alates on ÜRO andmeil riigist vaesuse ja ebakindluse eest pagenud üle 2,7 miljoni inimese. 

Kolmekümnest miljonist riiki jäänud inimesest vajavad hädasti humanitaarabi umbes veerand.

Tagasi üles