ÜRO teatas pühapäeval, et Jeemeni mässuliste relvarahuleppe järgne taandumine kolmest Punase mere äärsest sadamast kulgeb plaanipäraselt, valitsus aga süüdistab huthisid kontrolli üleandmise teesklemises.
ÜRO: Jeemeni mässuliste taandumine sadamatest kulgeb plaanitult (1)
Mässuliste lahkumine Hodeida, Saleefi ja Ras Issa sadamatest on detsembris Rootsis Jeemeni valitsuse ja mässuliste sõlmitud relvarahu jõustamise esimene samm.
«ÜRO meeskonnad vaatlesid üheaegselt kõiki kolme sadamat ajal, kui sõjalised jõud sealt lahkusid ja rannavalve julgeoleku tagamise üle võttis,» seisis ÜRO avalduses.
Maailmaorganisatsiooni teatel on sõjatehnika sadamatest väljaviimine kavas lähipäevil ning kavandatakse ka alade demineerimist.
Esimeses järgus ümberpaigutatavate vägede ametlik hindamine ja kontroll viiakse kolmes sadamas läbi teisipäeval, lisas ÜRO.
Jeemeni informatsiooniminister Moammer al-Eryani süüdistas enne ÜRO avaldust mässulisi vägede väljaviimise teesklemises.
«See, mida huthi relvarühmitus tegi, oli korduvalt nähtud teatrietendus kontrolli üleandmisest sadamate üle oma (teistsugust vormi kandnud) vägedele,» säutsus minister Twitteris.
Tema sõnul näitab see huthide «jätkuvat manipulatsiooni ja kõrvalepõiklemist Rootsi kokkuleppe jõustamisest pettuse teel».
Relvarahuleppe järgi võtavad Hodeida provintsi sadamate üle kontrolli enda kätte «kohalikud väed». Selle üksikasjad pole teada, kuid relvarahu järgi peavad linnast lahkuma nii mässuliste kui ka valitsusvägede üksused.
ÜRO vahendatud relvarahu eesmärk on leevendada maailma rängimat humanitaarkriisi. Püüdluste keskmes on Hodeida linn, mis on mässuliste käes ja mida valitsusväed on püüdnud pikka aega tagasi võtta.
Relvarahuga hoiti ära lahing linna pärast, mida läbib 70 protsenti Jeemeni imporditud kaupadest ja humanitaarabist.
Saudide juhitav koalitsioon sekkus valitsusvägede poolel Jeemeni sõtta 2015. aasta märtsis, et tõrjuda tagasi mässulised, kelle valduses on endiselt pealinn Sanaa, ning tuua tagasi võimule president Abedrabbo Mansour Hadi.
Konfliktis on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi, paljud neist tsiviilisikud.
Araabia poolsaare vaeseimas riigis vajab abi 24,1 miljonit inimest ehk üle veerandi elanikkonnast.