/nginx/o/2019/05/13/12161174t1h3abe.jpg)
Presidendivalimiste teises voorus 26. mail lähevad vastamisi endine rahandusminister Ingrida Šimonyte ja majandusteadlane Gitanas Nauséda. Peaminister Saulius Skvernelis paneb aga valimiskaotuse järel ameti maha.
Leedu presidendivalimistel lähevad lõppvooru pankur ja progressiivne kandidaat
13. mai 2019, 11:59
Eile toimunud Leedu presidendivalimiste esimesest voorust said mõneti ootuspäraselt edasi teise vooru endine rahandusminister Ingrida Šimonyte ja majandusteadlane Gitanas Nauséda.
Konservatiivse Isamaaliidu/Leedu Kristlike Demokraatide kandidaati Šimonytet toetas 31,13 protsenti ja sõltumatuna kandideerinud Nausédat 30,95 protsenti valijatest. Šimonyte edestas Nausédat vaid 2647 häälega
Ülimalt napp vahe muudab 26. mail toimuva teise vooru etteaimamatuks.
Valitsuspartei Leedu Talurahva ja Roheliste Liidu toetusega kandideerinud peaminister Saulius Skvernelis jäi 19,72-protsendise toetusega kolmandaks.
Peaminister lahkub ametist
Skvernelis oli lubanud, et paneb ameti maha, kui ei pääse presidendivalimiste teise vooru ja teatas täna, et kavatseb lubadust pidada.
«Ma võin kinnitada, et kui me täna kaotame, siis ma annan 12. juulil kindlasti sisse oma lahkumisavalduse,» ütles Skvernelis ajakirjanikele eile.
Mõneti üllatuslikult tegi Talurahva ja Roheliste Liidu esimees Ramūnas Karbauskis varem teatavaks, et tema partei lahkub valitsusest, kui kaotab presidendivalimised ja europarlamendi valimised.
Skvernelis nõustus nädala algupoolel parteiliidri Ramūnas Karbauskise ettepanekuga minna presidendi- ja europarlamendi valimiste kaotuse järel opositsiooni. Europarlamendi valimised toimuvad Leedus 26. mail, samal päeval presidendivalimiste teise vooruga.
Peaminister ei välistanud ka erakorraliste valimiste korraldamist. Järgmised korralised parlamendivalimised peaksid toimuma Leedus 2020. aasta oktoobris.
Nauséda ütles aga, et sooviks Leedu presidendivalimiste teise vooru võidu korral praeguse valitsuskoalitsiooni ja peaminister Skvernelise jätkamist.
«Leedu rahvas andis mandaadi kindlale erakonnale, mis moodustas võimukoalitsiooni. Ei oleks õige, et see erakond seoks võimulejäämise presidendivalimiste tulemusega. Seetõttu soovin näha riigi stabiilsust, milleks on vaja ka erakonna valimisolekut riigi heaks töötada,» ütles Nauséda.
Majandusteadlane lisas, et püüaks kasutada kõiki võimalusi, et peaminister, kes andis kampaania ajal palju lubadusi, võtaks vastutuse ja neid lubadusi peaks.
Valimised näitasid valijate küpsust
Praegune riigipea Dalia Grybauskaitė arvas täna, et Leedu presidendivalimised näitasid, et Leedu valijad on piisavalt küpsed, et seista vastu odavale populismile ja agressiivsele diktaatorlusele.
«Valimised näitasid Leedu ühiskonna küpsust. Inimeste väärtusi ei ole võimalik mõjutada ei odava populismi ega agressiivse diktaatorlusega,» ütles president oma pressitalituse teatel. «Valijate kasvav aktiivsus näitab, et üha enam inimesi tunneb vastutust riigi tuleviku ees.»
Eile käis valimas 56,85 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
Jõukate ja kõrgemalt haritud ning peamiselt linnapiirkondades elavate valijate seas suure toetusega Šimonyte on lubanud vähendada ebavõrdsust linna- ja maapiirkondades elavate inimeste vahel ja edendada piirkondlikku majanduskasvu.
44-aastane tehnokraat ja endine rahandusminister on sotsiaalselt liberaalne kandidaat, kes toetab näiteks samasooliste kooselu, mis on suures enamuses katoliiklikus riigis endiselt vastuoluline teema.
Teiseks jäänud majandusteadlane Nauséda on lubanud otsida poliitilist keskteed ja ehitada üles heaoluriik. Ka 54-aastane Nauséda on rõhutanud vajadust vähendada kasvavat lõhet jõukama ja vaesema klassi vahel.
Analüütikute sõnul võivad teises ringis olla veidi paremad võimalused Nausédal, kes suudab arvatavasti korjata rohkem teise ringi mitte pääsenud kandidaatidele läinud hääli, seda eriti poliitilise spektrumi vasakul tiival.
Nii Šimonyte kui Nauséda on mõlemad EL-i ja NATO tugevad toetajad ja jätkavad tõenäoliselt riigi praegust kaitse- ja välispoliitikat.
Suurim probleem vaesus
2,3 miljoni elanikuga riigi üks suurimaid probleeme on väljaränne peamiselt Lääne-Euroopasse ja suur lõhe jõukama ja vaesema klassi vahel.
Riigi madalama sissetulekuga elanikud ei ole veel kümme aastat tagasi toimunud ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel alanud majanduslangusest ja selle vastu kehtestatud kasinusmeetmetest taastunud.
Hoolimata üldisest majanduskasvust näitab hiljutine EL-i raport, et ligi 30 protsenti leedulasi ohustab vaesus või sotsiaalne mahajäämus ja see näitaja on pea kahekordne maapiirkondades.
Leedus on presidendil suur võim, näiteks tüürib ta riigi kaitse- ja välispoliitikat ning esindab riiki EL-i ja NATO kohtumistel. Valitsusametnike määramisel peab riigipea aga pidama nõu valitsuse ja peaministriga.
Ametisoleva populaarse riigipea Dalia Grybauskaitė ametiaeg lõppeb 12. juunil. «Raudse Leedi» hüüdmine kandev Grybauskaitė võib mõnede allikate sõnul kandideerida Euroopa Nõukogu peasekretäriks.