Me tähistasime just 15 aasta möödumist Baltimaade liitumisest Euroopa Liiduga (EL). Kas teie kui poliitiku ja põllumehe arvates on õiglane, et siinsed ja Lääne-Euroopa põllumehed saavad ELilt toetust eri määral?
EPP ühise põllumajanduspoliitika reformikava näeb ette, et vanade liikmesmaade põllumajandustoetused vähenevad ja uute omad suurenevad.
Praegu on nende vahel siiski erinevus, aga võrrelge näiteks, kui palju teenivad poola ja ukraina hooajatöölised, kes tulevad sparglit koristama. Prantsusmaal saavad nad 35-tunnise töönädala eest 1300-eurost netopalka. Kui palju nad siin töönädala eest teeniksid? See tõenäoliselt ei ole 1200–1300 eurot.
Arvestades, et elatustase tõuseb, siis kas need vahed peaksid jääma või kui ruttu kaduma?
Järgmise reformiga kaoks hektarimakse erinevus peaaegu ära. Näiteks öeldi, et hektaripõhine toetus siin on umbes 190 eurot, meie saame hektaritoetust 250 eurot. Reformiga langeks hektaritoetus meil umbes 50 euro ja siin tõuseks 20 või 25 euro võrra.
Ja kui järgmine aasta see reform ära otsustataks, siis toetus oleks ju sarnane, aga palgatase veel ei ühtlustu.