Facebook piirab vägivalla tõttu ligipääsu videote voogedastusele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Facebook.
Facebook. Foto: DADO RUVIC/REUTERS/Scanpix

Facebook teatas kolmapäeval, et piirab ligipääsu oma voogedastusteenusele, sest tahab ära hoida Christchurchi veresauna laadsete videote ohjeldamatut levikut veebis.

Teatud reegleid rikkunud inimesed ei saa voogedastusteenust Facebook Live kasutada, ütles firma rikkumatuse eest vastutav asepresident Guy Rosen.

«Pärast kohutavaid hiljutisi terrorirünnakuid Uus-Meremaal oleme uurinud, mida saame veel teha, et meie teenuseid ei saaks kasutada kahju põhjustamiseks või vihkamise levitamiseks,» lausus Rosen.

Facebook Live'i nn ühe rikkumise poliitika hakkab kehtima rohkematele rikkumistele. See tähendab, et kui sa seda poliitikat ühe korra rikud, siis sa ei saa Facebook Live'i kasutada.

Rikkumiste seas on terrorigrupi avalduse kontekstivabalt jagamine, lausus Rosen.

«Kavatseme tulevatel nädalatel laiendada need piirangud teistele valdkondadele, alustades sellest, et need inimesed ei saaks Facebookis reklaame luua.»

Tema sõnul tuleb sellise «vastandliku meediamanipulatsiooni» ennetamiseks leida ka uusi tehnilisi lahendusi. Ta pidas silmas näiteks Uus-Meremaa mošeetulistamiste järel tekkinud olukorda, kus kasutajad muutsid tapmise videot selliselt, et Facebooki sõelad seda üles ei leiaks.

«Üks väljakutsetest, millega me rünnakutejärgsetel päevadel rinda pistsime, oli see, et rünnakust levis mitu erinevat varianti.»

«Inimesed - mitte alati tahtlikult - jagasid video muudetud versioone, mispärast oli meie süsteemidel neid raske tuvastada,» ütles Rosen.

Facebook teatas, et kavatseb sõlmida pildi- ja videoanalüüsitehnoloogia parendamiseks partnerluslepped kolme USA ülikooliga ning kulutab sellele 7,5 miljonit dollarit.

«See töö saab olema kriitilise tähtsusega meie laiematele püüdlustele seista vastu manipuleeritud meediale, kaasa arvatud süvavõltsingutele,» lausus Rosen. Ta viitas tehisintellektiga muudetud videotele.

«Loodame, et see aitab meil ka efektiivsemalt võidelda halbade toimijatega, kes üritavad meie süsteemidest mööda saada, nagu juhtus pärast Christchurchi rünnakut.»

Austraallasest paremäärmuslane Brenton Tarrant avas 15. märtsil Uus-Meremaal Christchurchis tule kahes mošees. Ta tappis 51 inimest ning haavas kümneid.

Kohus saatis Tarranti psühhiaatrilisse ekspertiisi, et hinnata, kas ta on piisavalt terve kohtu ette astuma või on ta nõdrameelne.

Tagasi üles