USA osariigi abordiseadus sunniks sünnitama ka alaealised vägistamisohvrid

Postimees
Copy
Seaduseelnõu vastuvõtmise järel kogunesid Alabama osariigis meeleavaldajad, kelle plakatitel olid kirjad «Poliitikud ei ole arstid» ja «Hoia eemale minu emakast».
Seaduseelnõu vastuvõtmise järel kogunesid Alabama osariigis meeleavaldajad, kelle plakatitel olid kirjad «Poliitikud ei ole arstid» ja «Hoia eemale minu emakast». Foto: CHRISTOPHER ALUKA BERRY / REUTERS / Scanpix

USA Alabama osariigi senat võttis eile vastu pea täielikku abordikeeldu ette nägeva seaduse, saates selle osariigi vabariiklasest kuberneri lauale. Seaduseelnõu kriitikute sõnul tähendab see, et ka alaealistele vägitamisohvritele tuleb öelda, et neil pole muud valikut kui sünnitada.

Vabariiklaste enamusega Alabama senat toetas häältega 25-6 seaduseelnõu, mis muudaks abordi mis tahes raseduse järgus kuriteoks, kirjutas Guardian. Osariigi pereplaneerimisameti esindaja Staci Fox nimetas otsuse vastuvõtmise päeva pimedaks päevaks Alabama ja kogu riigi naiste jaoks.

Aborti teostavat arsti võib seaduse kohaselt oodata kuni 99-aastane ehk eluaegne vanglakaristus. Minimaalne vanglakaristus saaks olema kümme aastat. Aborti sooritav naine seisaks silmitsi kriminaalkaristusega.

Kas te teate, milline tunne on olla vägistamisohver? Miks te ei taha anda naistele erandit sellise kohutava juhtumi järel?

Seaduseelnõu vastuvõtmise korral saaks sellest riigi kõige karmim abordiseadus, sest ainsa erandi teeb seadus juhtudel, kui naise elu ähvardab tõsine risk. Seadus saaks olema karmim kui Alabama naaberosariigis Georgias, kus praegu võib katkestada kuni kuuenädalase raseduse.

Alabama senaatorid lükkasid häältega 21 vastu ja 11 poolt tagasi katse lisada seadusesse erand vägistamise või intsesti puhul. Seejuures pälvis kriitikat asjaolu, et seaduseelnõu eest hääletanud 25 vabariiklast olid kõik mehed. Kokku on vabariiklastel Alabama senatis 27 kohta, kaks poliitikut abordiseaduse üle ei hääletanud.

«Siin on 27 meest, kes on valmis naistele ütlema, mida nad oma kehaga teha võivad,» ütles demokraat Bobby Singleton seaduseelnõu kritiseerides.

Pahemeelt seaduseelnõu üle väljendas ka demokraadist senaator Vivian Davis Figures. 

Senaator Vivian Davis Figures.
Senaator Vivian Davis Figures. Foto: CHRISTOPHER ALUKA BERRY / REUTERS / Scanpix

«Te ei pea seda last kasvatama. Te ei pea seda rasedust kandma. Te ei pea selle lapse eest hoolitsema, aga sellegi poolest tahate teie teha otsuse naiste eest,» ütles Figures. 

Senaator esitas küsimuse neile, kes toetasid abordi keelamist ka vägistamise ja intsesti puhul. 

«Kas te teate, milline tunne on olla vägistamisohver?,» küsis Figures. «Miks te ei taha anda naistele erandit sellise kohutava juhtumi järel?»

Demokraat Rodger Smitherman ütles: «Me ütleme nüüd 12-aastasele tüdrukule, kes jäi rasedaks vägistamise või intsesti järel, et tal pole valikut.»

Seaduseelnõu läheb nüüd kuberner Kay Ivey lauale, kes ei ole veel teatanud, kas kavatseb selle allkirjastada. 

Seaduse toetajad on öelnud, et õigusakt on teadlikult koostatud nõnda, et see läheks vastuollu USA ülemkohtu 1973. aastast pärineva murrangulise otsusega kaasuses Roe v. Wade, mis seadustas abordi üle kogu Ühendriikide.

Nad loodavad, et see toob kaasa kohtuasja, mis sunniks kohtunikke abordiõiguse küsimust uuesti läbi vaatama. 

Senaator Clyde Chambliss.
Senaator Clyde Chambliss. Foto: CHRISTOPHER ALUKA BERRY / REUTERS / Scanpix

«Inimelul on õigused ja kui keegi võtab need õigused ära, siis peame meie valitsusena vahele astuma,» ütles seadusemuudatust pooldav osariigi senaator Clyde Chambliss.

Seejuures leiavad seaduseelnõu toetajad, et isegi vägistamise või intsesti puhul rikuks abort veel sündimata lapse inimõigusi. 

Alabama osariigis kogunesid seaduseelnõu vastuvõtmise järel meeleavaldajad, kes kandsid plakatitel sõnumeid «Alabama ei oma mind», «Poliitikud ei ole arstid» ja «Hoia eemale minu emakast».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles