:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2019/01/06/11698864t1h0854.jpg)
Leedu asub juhtima Euroopa Liidu kaitsekoostöö raames «sõjalise Schengeni» projekti, mille eesmärgiks on lihtsustada liitlasvägede ja sõjatehnika liikumist üle riigi- ja tollipiiride.
Leedu asub vedama EL-i «sõjalise Schengeni» projekti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval kiitsid liitlasvägede Euroopa Liidu siseste piiride lihtsustatud ületamise projekti heaks 14 liikmesmaa esindajad ja määrasid projekti koordinaatoriks Leedu, teatas sealne kaitseministeerium.
Kaitseminister Raimundas Karoblise sõnul on NATO idapiiril asuvate riikide jaoks eriti oluline, et võimalikus kriisiolukorras jõuaksid liitlaste väed kiiresti ja ilma bürokraatlike takistusteta kohale.
Praegu kehtib Leedus reeglistik, et hädaolukorras peab sõjaline varustus liikuma üle riigipiiri ööpäeva jooksul ja tavaoludes viie päeva jooksul. Teatud juhtudel, näiteks NATO reageerimisjõudude lendude puhul, võib loa väljastada ilma ette teatamata.
Eesti valitsus kinnitas 2016. aasta jaanuaris korra, mis kiirendas ja lihtsustas välisriigi sõjalaevade ja –lennukitele riiki sisenemise loa andmist. Selle korra kohaselt tuleb liitlaste sõjalaevale territoriaal- ja sisevetesse sisenemise luba ning välisriigi sõjalennukile õhuruumi sisenemise luba anda kuni seitsme tööpäeva jooksul. Tegemist on ettenähtud maksimaalse tähtajaga. Need nõuded ei kehti nendele NATO sõjalaevadele ja -lennukitele, kes osalevad Eesti õhuruumi ja territoriaal- ja sisevete puutumatuse tagamisel.
«Sõjalise Schengeni» programmiga on ühinenud lisaks Balti riikidele veel Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Hispaania, Horvaatia, Holland, Luksemburg, Portugal, Slovakkia, Rootsi ja Rumeenia.