Uuring: enamik eurooplasi peab võimalikuks EL-i lagunemist 20 aasta jooksul

Euroopa Liidu lipp Suurbritannia parlamendihoone juures. Foto: DANIEL LEAL-OLIVAS / AFP / Scanpix

Vaatamata sellele, et Euroopa Liidu toetus on veerandsajandi kõrgeim, usub üle poole eurooplastest, et liitu ootab paari aastakümne jooksul kokkuvarisemine.

Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Austrias, Slovakkias, Rumeenias, Kreekas, Tšehhis ja Poolas uskusid üle pooled küsitlusele vastanutest, et EL-i lagunemine on realistlik järgmise 10 või 20 aasta jooksul.

Eriti kõrge on see näitaja Prantsusmaal, kus president Emmanuel Macroni erakond En Marche! on jäänud eurovalimiste eel toetuselt maha Brüsseli vastasest Marine Le Peni Rahvuslikust Liidust.

Euroopa Välisasjade Nõukogu tellitud küsitluse kohaselt usub 58 protsenti prantslasi, et EL-i lagunemine järgmise 10 või 20 aasta jooksul on väga tõenäoline või üsna tõenäoline, olles nii euroliidu tuleviku osas skeptilisuselt teisel kohal.

Kõige skeptilisem liidu püsimise osas oli Slovakkia, kus tervelt 66 protsenti vastanutest uskus, et EL laguneb ühe põlvkonna jooksul.

Uuringufirma YouGov korraldas küsitluse 14 riigis, mille esindajad moodustavad Euroopa Parlamendis enam kui 70 protsenti saadikutest. Neist riikidest ainult kolmes – Rootsi (44%), Taani (41%) ja Hispaania (40%) – ei saavutanud EL-i tuleviku suhtes skeptilised hääled ülekaalu.

Liidu tuleviku osas skeptilisuselt kolmandat, neljandat ja viiendat kohta jagasid Rumeenia, Itaalia ja Poola, kus EL-i lagunemist pidas võimalikuks 58 protsenti vastanutest, kuues oli Kreeka, kus see näitaja oli 57 protsenti.

EL-i tuleviku osas vähemalt 50 protsendi suurust skeptilisust näidanud riikide hulgas oli veel Tšehhi (56%), Ungari (53%), Holland (52%), Saksamaa (51%) ja Austria (50%).

Ligi seitse aastakümmet pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomist uskus ka kolm inimest kümnest, et konflikt Euroopa Liidu riikide vahel on tõenäoline. Prantsusmaal ja Poolas pidas sõja puhkemist võimalikuks kolmandik vastanutest.

Konflikti puhkemise võimalust pidasid kõige tõenäolisemaks valijad, kes plaanisid anda Euroopa Parlamendi valimistel hääle äärmusparteidele või kavatsesid hääletamisest kõrvale jääda.

46 protsenti Prantsuse Rahvusliku Liidu ja 41 protsenti erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) valijatest pidas konflikti võimalust tõenäoliseks.