:format(webp)/nginx/o/2019/05/17/12173281t1h9966.jpg)
Vihakõnest on saanud Soomes niivõrd tõsine probleem, et see nõuab tegutsemist riiklikul tasandil, tõdes vihakõne väljajuurimiseks loodud komisjon täna avaldatud raportis.
Eksperdid: vihakõnest on saanud Soomes tõsine probleem (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sise-, justiits- ning haridus- ja kultuuriministeeriumi koostatud töögrupp esitas vihakõne väljajuurimiseks 13 soovitust.
Nende seas on soovitus erakondadele, et nad seoksid end vihakõne vastaste meetmetega parteiprogrammi tasandil.
«Erakonnad peaksid looma valimiskampaaniate tarbeks eetikajuhise, mis peaks sisaldama eeskirju tülitamise ja vihakõne vastu tegutsemise kohta,» öeldakse raportis.
Lisaks tuleks laiendada inimeste teadlikkust vihakõne, sõnavabaduse ning nende piiride kohta.
«Sõnavabaduse kasutamisega on seotud õigused ja kohustused ning õigusi ei saa väärkasutada,» öeldakse dokumendis.
«Sõnavabadusega ei kaasne õigus levitada karistatavat või seadusvastast vihakõnet. Selle kõrval näiteks immigratsiooni- või lõimumispoliitika käremeelne arvustamine jääb sõnavabaduse piiridesse.»
Eksperdid soovitasid seadusega laiendada ka veebiplatvormide kohust tõrjuda vihakõnet.
Nende hinnangul ei kata praegused seadused ka piisavalt olukordi, kus üks inimene ärgitab teisi ründama ühte konkreetset inimest.
«Kampaania võib olla suur, kuigi kõik üksikud sõnumid iseeneses ühegi rikkumise koosseisu kokku ei anna. Organiseeritud rünnakud ohustavad demokraatia ja õigusriigi toimimist,» lisati raportis.
Dokumendi järgi on vihakõne vastane tegutsemine praegu Soomes liiga killustunud ja koordineerimata.
«Vihakõne hulk kasvab ning selle vormide ja sihtgruppide arv kasvab. Meie seadused praeguse olukorraga kooskõlas ei ole.»
Eksperdid rõhutavad, et digikeskkond on vihakõnega kaasnevate probleemide ja tekitatud kahju hulga mitmekordistanud.
Näiteks kui inimesed räägivad immigratsioonist või vähemustest näost näkku, siis ütlevad nad teisi gruppe tõrjuvaid asju oluliselt vähem kui veebis, lisati raportis.
«Vihakõne põhjustab sihtrühmades muu hulgas ahastust ja hirmu, kuid vihakõne ulatus ja tavaliseks muutumine on murettekitavad ka põhjusel, et nad on seotud teiste vihakuritegude, näiteks vägivallakuritegudega.»