Skripalide mürgitajad said rünnaku järel salapärase telefonikõne (7)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aleksandr Miškin (paremal) ja Anatoli Tšepiga Salisbury linnas.
Aleksandr Miškin (paremal) ja Anatoli Tšepiga Salisbury linnas. Foto: HO / AFP / Scanpix

Endise spiooni Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamises süüdistatavad venelased said rünnaku järel Salisburyst Londonisse naastes salapärase telefonikõne. See võib tähendada, et operatsiooniga olid seotud ka teised agendid.

Uurijad kontrollivad teooriat, mille kohaselt võis telefonikõne olla signaal sellest, et operatsioon osutus edukaks.

Scotland Yardi terrorismivastase võitluse üksus ütles Guardianile, et uurimine käib ja üksikasju ei avalikustata. Samas töötavad uurijad väidetavalt tõenditega, mille kohaselt ei tegutsenud Venemaa sõjaväeluure (GRU) agendid Anatoli Tšepiga ja Aleksandr Miškin üksi.

Tšepiga ja Miškin lendasid Moskvast Londonisse eelmise aasta 2. märtsil, kasutades varjunimesid Aleksandr Petrov ja Ruslan Boširov. Järgmise kahe päeva jooksul reisiti kahel korral Londonist Salisburysse.

Uurijate sõnul pihustasid Tšepiga ja Miškin eelmise aasta 4. märtsil Skripali kodu ukselingile surmavat närvimürki Novitšok ning naasid seejärel uuesti Ida-Londonis asuvasse hostelisse.

Seal oli meestele tehtud salapärane telefonikõne, mille järel liiguti Heathrow' lennujaama, et Moskvasse lennata.

«Üks teooria on see, et nad tahtsid teada, kas rünnak õnnestus ning telefonikõne oli signaaliks, et see oli läbi läinud,» ütles allikas Guardianile. «See võis olla kinnitus, mille järel hakati lennujaama liikuma.»

GRU agendid Salisburys.
GRU agendid Salisburys. Foto: / Supplied by Capital Pictures / Scanpix

Hetkel pole selge, kas telefonikõne võis olla seotud kolmanda GRU agendiga, kes jõudis Moskvast Londonisse vaid mõni tund enne oma kolleege. Agent Deniss Sergejev kasutas varjunime Sergei Fedotov. Sergejev lendas tagasi Moskvasse 4. märtsi pärastlõunal, kuid ei ilmunud lennule, kuhu ta pileti oli ostnud. Selle asemel reisis ta kodumaale Rooma kaudu.

Uurijad peavad tõenäoliseks, et Skripal oli Venemaa agentide jälgimise all ka päev enne rünnakut, mil ta oma tütrel Heathrow' lennujaamas autoga vastas käis ning ta Salisburysse viis.

Pudel tekitab küsimusi

Politsei on aga hädas ühe suure küsimusega. Siiani pole suudetud selgeks teha, kuidas pudelitäis Novitšokki avastati prügikastist pea neli kuud pärast Skripalide vastu korraldatud rünnakut. Novitšoki leidmine viis ühe kohaliku elaniku surmani, kui Dawn Sturgess pihustas kemikaali oma randmetele, pidades seda parfüümiks.

Politsei pole kindel, et Sturgessi surma põhjustanud pudel on sama, mille GRU agendid 17 nädalat varem ära viskasid. Sel põhjusel esitatigi Miškinile ja Tšepigale süüdistus Skripalide ründamise eest, kuid neid ei süüdistatud otseselt Sturgessi tapmises.

Pudeli leidis Charlie Rowley, kes andis selle kingitusena Sturgessile. Sturgess suri mõni päev hiljem.

Parfüümipudel, milles peitunud Novitšok põhjustas Dawn Sturgessi surma.
Parfüümipudel, milles peitunud Novitšok põhjustas Dawn Sturgessi surma. Foto: / Supplied by Capital Pictures/Scanpix

Allikad tunnistasid Guardianile, et kõiki vastuseid pole suudetud leida. «Teooriaid kolmanda osalise või teise tiimi kohta ei saa välistada. Mõned asjad on selgusetud.»

Allika sõnul tühjendati pidevalt pürgikasti, kust Rowley pudeli leidis ning seetõttu on raske uskuda, et närvimürk oli seal juba märtsist alates olnud. Samuti on segadus selle osas, kas pudel oli leidmise ajal kinnine või mitte.

«Sel põhjusel ei saanud prokurörid kahele Vene agendile mõrvasüüdistust esitada. Politsei ei saa olla täiesti kindel, et Dawn Sturgessi surma põhjustanud pudelit kasutati Skripalide vastu,» ütles allikas. Politsei teatel ei pruugi olla võimalik selgeks teha seda, kas Sturgessi tapnud Novitšok ja Skripalide ründamiseks kasutatud närvimürk olid pärit samast seeriast.

Seotus varasemate operatsioonidega

Uuriva ajakirjanduse projekti Bellingcat andmete kohaselt olid Salisbury juhtumitega seotud agendid Miškin, Tšepiga ja Sergejev korraldanud operatsioone ka teistes riikides.

2014. aastal veetsid Sergejev ja Miškin kolm päeva Prahas. 2015. aastal külastas Sergejev Bulgaariat samal ajal, mil mürgitati salapärastel põhjustel üks Bulgaaria relvaärimees.

Miškinil ja Tšepigal olid piletid kahele lennule Londonist tagasi Moskvasse. Esimene 4. märtsiks ning teine 5. märtsiks. Broneeringud paistavad kinnitavat teooriat, et agendid said kodumaale naasta alles pärast seda, kui olid saanud kinnituse missiooni õnnestumise kohta.

Ohvitserid veetsid kaks ööd CityStay hotellis Ida-Londonist, kust politsei leidis hiljem jälgi Novitšokist.

Nii Sergei kui Julia Skripal elasid rünnaku üle. Praegu pole Skripalide asukoht teada.

Venemaa valitsus on eitanud Tšepiga ja Miškini seotust GRUga. Mehed andsid intervjuu ka Vene propagandakanalile RT ning väitsid, et käisid Salisburys turistidena sealset katedraali vaatamas. Nad eitasid seost mürgitamisega.

Rünnakus süüdistatavad Aleksandr Miškin (paremal) ja Anatoli Tšepiga.
Rünnakus süüdistatavad Aleksandr Miškin (paremal) ja Anatoli Tšepiga. Foto: / AP / Scanpix
Tagasi üles