EKRE-l külas käinud Olli Kotro: Soome peaks Schengeni alast lahkuma ja looma viisavaba tsooni Venemaaga

Olli Kotro pressikonverentsil Tallinnas. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eelmisel nädalal EKRE kutsel Tallinnas käinud Soome Põlissoomlaste erakonda kuuluv poliitik Olli Kotro andis intervjuu Kremli-meelsele uudisteagentuurile Eurasia Daily, kus pakkus välja võimalusi Venemaa ja Soome kahepoolsete suhete parandamiseks.

Kotro käis möödunud nädala alguses Tallinnas, kus kohtus EKRE poliitikute kõrval ka Prantsusmaa paremäärmuslaste liidri Marine Le Peni, Itaalia Liiga poliitiku Manuel Vescovi ja Taani Rahvapartei liikme Anders Vistiseniga.

Nüüd jagas Kotro Eurasia Dailyga oma mõtteid nii Venemaa kui ka Euroopa Liidu kohta. Ta pakkus intervjuus välja mitu võimalust Venemaa ja Soome kahepoolsete suhete parandamiseks. Näiteks soovib ta Soome lahkumist Schengeni viisaruumist ning erilist viisavabadust Venemaaga, mis sarnaneks USA elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemiga (ESTA).

«Soome peaks lahkuma Schengeni kokkuleppest ja looma koos Venemaaga erilise viisavaba tsooni Ameerika süsteemi ESTA stiilis. Selle süsteemi raames võivad mõlemad riigid – Soome ja Venemaa – vastu võtta kuni 10 000 inimest erilisse viisavaba režiimi nimekirja valitsuste vahelise kokkuleppe alusel. Näiteks Soome või Venemaa kodanik, kes on nimekirja sattunud, võib reisida riikide vahel internetis avalduse esitamise alusel,» sõnas ta.

Intervjuus pakkus Kotro välja ka idee Soome-Vene ülikoolist, mida rahastataks ühise fondi kaudu ning kus oleks võimalik omandada kakskeelset kraadi eri valdkondades.

Paremalt: Olli Kotro, Marine Le Pen ja Jaak Madison. Foto: RAIGO PAJULA / AFP / Scanpix

Ta usub, et Soome ja Venemaa suhteid peaks käsitlema laialdase partnerlusena eri tasemetel. Kotro sõnul on kahe riigi iseloomud paljuski sarnased ning omavahelistes suhetes pole vaja võõraid elemente.

«Soome on valmis dialoogiks Venemaaga ilma instruktsioonideta Brüsselist. Siin usaldan ma soomlasi ja venelasi. Samuti on selge, et Ungari ja Itaalia arendavad kahepoolseid suhteid Venemaa ja Hiinaga. Nendes riikides on Soomega võrreldes paremini aru saadud, mis on välispoliitika,» väitis poliitik.

Ka Venemaa vastu suunatud sanktsioonide osas jäi Kotro intervjuus küsitavale seisukohale. Tema väitel on sanktsioonidega karistatud Soome ettevõtteid ja põllumajandussektorit. «Krimmi sündmused ei ole kuidagi seotud soomlastega,» sõnas ta. Kotro arvates ei saa paljud inimesed aru, miks nad peavad kannatama olukorras, mis pole seotud Soome ega soomlastega.

Intervjuus uuriti Kotrolt, miks 80 protsenti soomlastest on NATO vastu. Tegelikkuses oli eelmise aasta lõpus avaldatud uuringu kohaselt NATO liikmesuse vastu umbes 46 protsenti soomlastest.

Kotro vastas sellele: «Soomlased on rahumeelne rahvas, kes hindab oma maad ega taha võõrvägesid oma pinnale. Soomlased ei taha, et keegi kasutaks nende territooriumi kolmandate osaliste omakasupüüdlikes huvides. Soomlastel on geopoliitika ja geostrateegia tähendusest karm kogemus. /.../ Rahval on täielik arusaam sellest, et Soome ei saa loota võõrale abile ja et meie regionaalne kaitsesüsteem on kõige efektiivsem. Koostöö NATOga ja rahvusvahelised väed Soome territooriumil annavad vastuolulisi signaale ega paranda julgeolekuolukorda.»