Kõik parempopulistliku Austria Vabaduspartei (FPÖ) ministrid lahkuvad ametist, teatas erakonna kõneisik esmaspäeval pärast seda, kui siseminister Herbert Kickl vallandati seoses skandaaliga, mis põhjustas koalitsioonivalitsuse lagunemise.
Parempopulistide taandumine: kõik Austria Vabaduspartei ministrid lahkuvad ametist (11)
Kantsler Sebastian Kurzi sõnul pidanuks Kickl ise tagasi astuma, et tagada täielik ja läbipaistev uurimine, kuid too keeldus seda tegemast.
FPÖ senine juht asekantsler Heinz-Christian Strache astus tagasi laupäeval, põhjustades koalitsioonivalitsuse lagunemise ja ennetähtaegsed valimised.
Saksa väljaanded Der Spiegel ja Süddeutsche Zeitung avaldasid reedel varjatud kaamera salvestised, mis olid meedia teatel filmitud Ibiza luksusvillas paar kuud enne Austria 2017. aasta parlamendivalimisi.
Salvestistel arutavad Strache ja tema erakonna parlamendifraktsiooni juht Johann Gudenus naisega, kes väidab end olevat Vene oligarhi õetütar, võimalusi Austriasse investeerimiseks.
Naine ütleb salvestisel, et soovib saada kontrolli Austria suurima tiraažiga tabloidi Krone Zeitung üle. Strache soovitab, et uued omanikud võiksid teha muudatusi ajalehe toimetuses ning kasutada lehte FPÖ valimiskampaania toetamiseks. Asekantsler lisab, et seejärel võiks naine saada juurdepääsu avalikele hangetele.
Lehtede sõnul lisab Strache, et Krone toimetus vastupanu ei osuta, sest «ajakirjanikud on planeedi suurimad hoorad».
Strache sõnul oli kohtumine eraviisiline ning vestlust hoogustas alkohol. Ta rõhutas, et ei kohtunud naisega enam kunagi ning tema ja ta erakond naiselt raha ei saanud.
«Jah, see oli rumal. Jah, see oli vastutustundetu. Jah, see oli viga,» lausus Strache ning vabandas oma pere, sõprade ja toetajate ees. Aeg-ajalt näis, et ta puhkeb kohe nutma.
Salasalvestises minnakse Kronest kaugemale. Strache rääkis ka võimalusest erastada osa riiklikust ringhäälingust ORF. Strache sõnul soovib ta, et Austria meediamaastik sarnaneks kõrvalasuva Ungari omale.
Ungari parempopulistist ja marurahvuslasest peaminister Viktor Orbán on riigiomandis meediast teinud valitsuse propagandaharu ning tema liitlased on üles ostnud suure osa riigi erameediast.
FPÖ ründab ORF-i kajastust pidevalt ning väidab, et ORF on tema vastu kallutatud.
Strache näis ka vihjavat viisidele, kuidas naine saaks teha poliitilisi annetusi FPÖ-ga seotud sihtasutusele, vältides seekaudu FPÖ otsetoetamist. Näib, et sellega üritati õiguslikust järelevalvest mööda hiilida.
Viimastel nädalatel pidi kantsler Kurz korduvalt kaitsma oma otsust minna FPÖ-ga valitsusse. Kaitsmise põhjustas rida paljastusi FPÖ liikmete äärmuslikest seisukohtadest.
Strache kohta käinud salvestise seos Venemaaga on eriti piinlik, sest FPÖ-l on Venemaa presidendi Vladimir Putini erakonna Avatud Venemaaga koostöölepe. Paljud hinnangul on FPÖ-l Moskvaga liiga lähedane.
Strache asus FPÖ-d juhtima 2005. aastal. Nooruspõlves flirtis ta uusnatsismiga, kuid FPÖ juhina üritas ta erakonna kuvandit muuta ja teha parteid valijatele meelepärasemaks.
Herbert Kickl oli võimalike annetuste tegemise ajal FPÖ peasekretär.
Andmekaitsevolinik taunis videot
Baden-Württembergi liidumaa andmekaitsevolinik Stefan Brink usub, et Austria asekantsleri Heinz-Christian Strache video avaldamisel on negatiivsed tagajärjed. «Kui me petame poliitilisi oponente, rikume nende privaatsust ja paneme ise toime kuritegusid, siis kahjustame oma poliitilist kultuuri ja meid kõiki,» kirjutas Brink Twitteris.
Ehkki tegu on väga tõsise korruptsioonijuhtumiga, arvab Brink, et see pole piisav õigustus video avaldamiseks. Volinik võttis sihikule väljaanded Der Spiegel ja Süddeutsche Zeitung, kes video avalikkuse ette tõid.
Brinki sõnul peab ajakirjandus austama privaatsust ning selles valdkonnas toimuvat tuleks arutada. Tema arvates lisab eksimusele kaalu see, et video salvestati varjatud kaamerate abil.
Erakorralised valimised tulekul
Austria president Alexander Van der Bellen ütles pühapäeval pärast valitsuse lagunemist korruptsiooniskandaali tõttu, et soovib ennetähtaegsete valimiste korraldamist septembris.
«Minu eelistus on korraldada ennetähtaegsed valimised septembris, võimalusel septembri algul,» ütles president pärast kohtumist kantsler Sebastian Kurziga ajakirjanikele.
Õiguslikud protseduurid valimiste kuupäeva paikapanemiseks korraldatakse lähinädalatel. Van der Bellen kohtub sel teemal ka teiste parteide liidritega.