/nginx/o/2019/05/22/12188879t1h0464.jpg)
Euroopa uudistekanal Euronews avaldas artikli, milles analüüsitakse Eestis valitsusse saanud populistide mõju riigi tulevikule.
Euronews: kas paremäärmuslik populism tõukab Eestit Venemaa suunas? (42)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euronews kirjutab, et Eesti nägi aastate jooksul Venemaad suure ohuna oma õitsevale omariiklusele. «Neil päevil on aga välismaalased, LGBTQ+ kogukond, feministid ja loomulikult liberaalid ajanud püsti ligi 18 protsendi Eesti valijate kuklakarvad ning see on riigis tekitamas järjest turbulentsemat olukorda.»
Tuuakse välja, et Venemaa poolt kujutatav oht mängis rolli selles, et Eestist saaks väga euroopameelne riik, kes vaatab läände. «See hirm on nüüd asendunud hirmuga migratsiooni ees, valijad kalduvad paremäärmusliku, natsionalistliku, euroskeptilise ja etnotsentristliku partei poole.»
Tallinnas elav vanemaealine EKRE toetaja Inge ütles Euronewsile: «Valijad vihkavad islamiterrorismi, valijad vihkavad kõike, mis hävitab kristlust, vihkavad multikultuurset poliitikat. Kas mõistad, et see on valge rassi hävitamine?»
Luksemburgis elav EKRE valija Lii Villenthal ütles omakorda, et tema hinnangul on EKRE peamiseks eesmärgiks vältida Euroopa Liidu muutumist föderaalriigiks. Migratsiooni osas usub ta, et hiljem selle peatamisest on lihtsam on see ära hoida.
Tartu Ülikooli nooremteadur Louis Wierenga ütles Euronewsile, et etnonatsionalism muutub järjest rohkem erakonna platvormi ja ideoloogia osaks. «Immigratsioon on neile suurem probleem kui venekeelsete elanike küsimus,» sõnas Wierenga.
Analüütikute sõnul tähendab aga EKRE pääsemine olulistele ministrikohtadele, et muutumas on Eesti senine Venemaa-vastane ja läänemeelne fookus. EKRE teatas aprillis otsusest liituda Euroopa Parlamendis parempoolse fraktsiooniga, mida juhib Itaalia asepeaminister Matteo Salvini ja kuhu kuulub Saksamaa paremäärmuslik erakond AfD (Alternatiiv Saksamaale). Nii Salvini kui AfD on esinenud Venemaad toetavate sõnavõttudega. «Kui EKRE saab koha europarlamendis, siis saavad nad olema venemeelses grupis,» ütles Wierenga.
/nginx/o/2019/05/22/12188900t1hf669.jpg)
James Sherr mõttekojast Chatham House ütles, et EKRE toetajate jaoks oleks suur viga vaadata migrantide seonduvat ohtu suuremana Venemaa poolt kujutatavast ohust.
/nginx/o/2019/05/22/12188930t1hfa3f.jpg)
Sellele tõi ta kaks põhjendust: «Esmalt, EKRE on ise Venemaa vastu väga vaenulik. Teiseks, nende migratsioonivastane retoorika keskendub mitteeurooplaste kõrval sama palju ka venelastest ja ukrainlastest töölistele. Üks EKRE tuntud liikmeid nimetas nimetas vene vähemust Eestis «parasiteerivaks rämpsuks» (EKRE liige Urmas Reitelmann nimetas
venelasi «parasiteerivateks tibladeks» - toim.). Uus on Eestis see, et seal väljakujunenud liberaalseid väärtusi ohustavad nüüd eestlased ise. Rahvuslik instinkt on ühineda välisohtude vastu. See on võib-olla üks põhjustest, miks riigi lõunaosa maapiirkondade elanike muresid on suuresti ignoreeritud. Šokina tuleb fakt, et 24 protsenti põlistest eestlastest toetab nüüd EKREt.»
Koostöö Venemaa sõpradega
Euronews mainib ka Prantsusmaa äärmuslase Marine Le Peni hiljutist külaskäiku ning fotot EKRE liikme Ruuben Kaalepiga, kus kaamerasse näidati valge rassi ülemvõimuga seostatud märki. Le Pen palus Kaalepil foto hiljem eemaldada.
/nginx/o/2019/05/06/12140752t1h2a24.jpg)
Kuna Le Pen on avaldanud toetust Krimmi annekteerimisele Venemaa poolt, on Euronewsi teatel paljud inimesed šokeeritud, et Euroopa Liitu tugevalt toetav Eesti flirdib populistlike ja paremäärmuslike erakondadega, kes kalduvad Vladimir Putini poole.
Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai kommenteeris Euronewsile EKRE fenomeni: «Nad pöördusid maapiirkondades elavate pettunud valijate poole oma populistliku, migratsioonivastase ja kõike lubava retoorikaga.»
NATOst rääkides kirjutatakse, et Eestis viibib umbes 700 Ühendkuningriigi sõdurit ning 300 prantslast. Tuuakse välja, et EKRE erineb küll Prantsusmaa, Itaalia ja Ungari sarnastest erakondadest selle poolest, et Venemaale ei ulatata kätt, kuid samas tehakse koostööd erakondadega, kes võivad seda teha. Euronewsi teatel on tänasel päeval Venemaa rünnakuoht Baltimaades väike, kuid Eesti on valvel ning EKRE kuulumine valitsusse aitab Venemaad, sest lõhestab ühiskonda Eestis.
/nginx/o/2019/05/22/12188903t1hb458.jpg)
Ära mainitakse ka ühe päeva ametis püsinud minister Marti Kuusiku juhtum ja sellele järgnenud skandaal, mille käigus Mart Helme nimetas presidenti «emotsionaalselt ülesköetud naiseks».
Samuti öeldakse, et ajakirjandus on sattunud surve alla ning mõnede ajakirjanike sõnul on neid survestatud tagasi hoidma kriitikat EKRE suhtes, seda olukorras, kus ühiskondlik kliima on julgustanud inimesi paremäärmuslikke mõtteid levitama.
Välja tuuakse endise Postimehe ajakirjaniku Vilja Kiisleri juhtum, kes pidi vägistamisähvarduste tõttu politseisse pöörduma. Euronews kirjutab, et mõned sõnumid kritiseerisid lihtsalt tema tööd, kuid tuli ette ka sõnumeid, milles ähvardati ta läbi peksta või vägistada. Kiisleri sõnul öeldi talle, et ta peaks oma mõtete eest vabandama.
Analüütikute sõnul oleneb Eesti tulevik sellest, kuidas EKRE muudab oma retoorikat nüüd, mil ollakse valitsuses, mitte enam opositsioonis. «Kui nad olid opositsioonis, siis oldi lihtsalt üks hääl. Nüüd on nad osa valitsusest ja see põhjustab palju jahmatust ka lääneliitlaste seas,» ütles Pettai.