/nginx/o/2016/01/13/4871211t1h172e.jpg)
Euroopa Liidu Kohus (ECJ) lükkas tagasi kümne perekonna EL-i vastu algatatud ajaloolise kohtuasja, mis puudutas kliimamuutuse mõju nende kodule ja elatusallikale, ütlesid advokaadid kolmapäeval.
Euroopa Kohus lükkas tagasi EL-i vastu esitatud kliimahagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Advokaatide sõnul lükkas ECJ kohtuasja tagasi menetluslikel põhjustel, leides, et üksikisikutel ei ole õigust vaidlustada EL-ii keskkonnapoliitikat. Advokaadid lubasid otsuse vaidlustada.
Otsusel võib olla suur mõju ka kliimamuutust puudutavatele kohtuasjadele tulevikus, ütlevad eksperdid.
Perekonnad Euroopast, Keeniast ja Fidžist esitasid mullu EL-i vastu hagi, väites, et liit peab tegema enamat emissioonide põhjustatud kliimamuutuse takistamiseks.
«Kliimamuutus juba mõjutas hagejaid, juba tõi neile kahju,» ütles advokaat Roda Verheyen toona AFP-le.
Hagejate seas olid Portugali metsnik, kelle kõik puud hävisid 2017. aasta metsapõlengutes, ja Põhja-Itaalia pere, kes sõltub turismitulust, mis on soojade talvede tõttu vähenenud.
ECJ veebilehel avaldatud otsuses tunnistasid kohtunikud, et «iga isik on tõenäoliselt ühel või teisel moel kliimamuutusest mõjutatud».
Samas otsustati, et see ei anna alust EL-i kohtusse andmiseks, sest ühendus on juba pühendunud emissioonide vähendamisele.
«Kaasust ei lükatud tagasi selle aluste pärast,» ütles Verheyen otsust kommenteerides. «Vastupidi, kohus tunnistas, et kliimamuutus mõjutas kõiki, aga keeldus tegelemast kliimamuutuse ja selle inimõiguste mõjude tõsiasjadega.»
Euroopa Liit on lubanud vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2030. aastaks 40 protsendi võrra 1990. aasta tasemest, et täita Pariisi kliimaleppe eesmärki piirata globaalse temperatuuri tõus sel sajandil oluliselt alla kahe kraadi Celsiuse järgi.
Kaebuse esitanud pered väitsid, et see ei ole piisav, et kaitsta nende «fundamentaalseid õigusi nagu õigus elule, tervisele, varale ja töökohale». Nad ärgitasid blokki vähendama emissioone 55 protsendi võrra.
Alates kohtuasja algusest on kümme EL-i liikmesriiki, nende seas Prantsusmaa ja Saksamaa, ärgitanud liikmesriike nõustuma 2050. aastaks emissioonide netonullini viimisega.