Täna peeti Strasbourgis europarlamendis tseremoonia Sahharovi rahupreemia tänavuste laureaatide, viie Araabia kevadet esindava inimese, auks. Prantsusmaale auhindu vastu võtma jõudis neist kaks, veel kaks ei pääsenud oma repressiivselt kodumaalt minema ja üks on surnud.
Europarlamendi president Jerzy Buzek isiklikult juhatas saali egiptlanna Asmaa Mahfouzi ja liibüalase Ahmed El Senussi saali. Tulemata pidid jätma mõlemad süürlased, kelle kodumaal pole revolutsioon veel diktatuurist jagu saanud. Surnud laureaadi, end süüdanud tuneeslase Mohamed Bouazizi auks pidasid eurosaadikud minutilise leinaseisaku.
«See on autasu, mis läheb kõigile noortele egiptlastele. Inimestele, kes on ohverdanud oma elusid, kes on olnud vapramad kui mina,» ütles Mahfouz oma tänukõnes.
Egiptlanna ei peljanud tänukõnes ka kritiseerida, meenutades, et paljud Euroopa riigid ja USA toetasid enne revolutsiooni Hosni Mubarakit. «Me tahame tagada, et ükski eelmise režiimi toetaja ei saaks enam mingit toetust,» sõnas ta.
Mahfouz märkis ka, et edaspidi võiksid teised riigid sekkuda olukordadesse, kus inimesi tapetakse, kiiremini. «Ma olen uhke kõigi Araabia revolutsiooni märtrite üle. Me ei reeda neid,» lubas ta lõpetuseks.
«Ma usun, et te kõik teate, et autoritaarsed režiimid ei austa inimeste õigust vabale elule,» rääkis El Senussi auhinna andmise puhul korraldatud pressikonverentsil. «42 aastat elasime me Liibüas mures ja hirmus. Keegi, kes lahkus kodunt, ei võinud olla kindel, et ta sinna naasta saab.»
El Senussi meenutas, kuidas inimesi vangistati üleöö ja pikaks ajaks. Tagasi tulid nad sealt haigete ja murtutena. 2001. aastal amnestia saanud El Senussi ise tuli vabadusse rikutud tervisega mehena. Sellest, et tema naine suri ajal, kui tema vangistati, sai aastaid ihuüksi akendeta kongis peetud teisitimõtleja teada alles aastaid hiljem.
Liibüa süümevang jutustas ka sellest, kuidas samas vanglas, kus tedagi hoiti, tapeti korraga 200 teisitimõtlejat. Kuigi ta oli selle kinnipidamisasutuse teises tiivas, kuulis ta nende inimeste mahalaskmist.
Sahharovi rahupreemia tänavused laureaadid:
Asmaa Mahfouz, Egiptus
Liitus 2008. aastal 6. aprilli noorteliikumisega, kus aitas korraldada streike põhiõiguste eest. Tema postitused Youtube’i, Facebooki ja Twitterisse innustasid egiptlasi suunduma Tahriri väljakule ja nõudma oma õigusi.
Ahmed El Senussi, Liibüa
On tuntud ka kui kõige kauem trellide taga olnud süümevang. Pärast ebaõnnestunud riigipöördekatset Moammar Gaddafi vastu veetis vanglas 31 aastat ehk kuus aastat kauem kui Nobeli preemia laureaadist Nelson Mandela. Praegu töötab ta Liibüa üleminekuvalitsuse hüvanguks ning soovib seal enda sõnul toetada Gaddafi-järgses Liibüas demokraatlike väärtuste kehtestamise nimel.
Razan Zaitouneh, Süüria
Inimõigustele spetsialiseerunud advokaat, kes asutas praegu Süürias toimuvatest inimsusevastastest kuritegudest teavitava blogi. Selle postitused on saanud oluliseks infoallikaks rahvusvahelisele meediale. Süüria võimud on vahistanud Zaitouneh' abikaasa ja noorema venna. Ta ise varjab end võimude eest, kes süüdistavad teda välismaise luureteenistuse heaks töötamises.
Ali Ferzat, Süüria
Poliitiline karikaturist, kes on tuntud Süüria režiimi ja president Bashar al-Assadi arvustamise poolest. Tema karikatuurid on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele valitsuse vastu mässu tõstnud süürlastele. Tänavu augustis peksid võimud ta julmalt läbi, murdsid tema mõlemad käeluud ja konfiskeerisid tema karikatuurid.
Mohamed Bouazizi, Tuneesia
Võimude poolt ahistamisest tüdinenud tänavakaupmees, kes süütas end protestiks põlema. Tema tegu oli sädemeks, mis käivitas revolutsiooni Tuneesias, mis levis sealt edasi ka teistesse Põhja-Aafrika riikidesse.