/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/20/12185278t1h8a0a.jpg)
USA justiitsministeerium esitas eile õhtul WikiLeaksi asutajale Julian Assange'ile spionaažiseaduse alusel süüdistuse sõjaliste ja diplomaatiliste dokumentide avaldamises 2010. aastal, tõrjudes Assange'i väited, et ta olevat ajakirjanik.
USA süüdistab Julian Assange'i spionaažiseaduse rikkumises (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium avalikustas Assange'i suhtes 17 uut süüdistuspunkti, mille seas on Chelsea Manningi (endise nimega Bradley Manning) abistamine ja tema ässitamine saladokumente varastama, aga samuti dokumentides nimetatud Hiina ja Lähis-Ida konfidentsiaalsete allikate ohtuseadmine.
Süüdistustes lükatakse tagasi Assange'i väited, et ta oli üksnes Manningult saadud materjali kirjastaja. Seesugune tegevus on kaitstud USA põhiseaduse esimese parandusega, mis garanteerib pressivabaduse.
Ministeerium märgib, et Assange tegi Manninguga aktiivselt koostööd varastamaks sadu tuhandeid salajasi dokumente. See annab süüdistuste kohaselt alust uskuda, et saadud informatsiooni oli kavas kasutada Ühendriikide kahjustamiseks välisriigi huvides.
Ühtlasi märgitakse, et Assange lükkas tagasi USA välisministeeriumi 2010. aasta hoiatuse, milles nõuti USA konfidentsiaalsete allikate nimede muutmist. Nende seas oli Afganistani, Süüria, Iraagi, Iraani ja Hiina ajakirjanikke, usujuhte, inimõigusadvokaate ja teisitimõtlejaid.
«Assange'i tegevus ähvardas tekitada suurt kahju USA riiklikule julgeolekule meie vaenlaste huvides ning seadis muutmata nimedega avaldatud allikad tõsisesse ja vahetusse füüsilise vägivalla ja/või meelevaldse kinnipidamise ohtu,» lisas ministeerium.
«Ministeerium võtab tõsiselt ajakirjaniku rolli meie demokraatias,» lausus justiitsministri abi John Demers. «Kuid Julian Assange ei ole ajakirjanik.»
40-leheküljelises süüdistuskokkuvõttes nimetatakse Assange'i üheselt 2013. aastal süüdi mõistetud Manningu kaasvandenõulaseks.
Manning on tunnistanud, et kogus ja edastas 2009. aasta novembrist 2010. aasta maini digitaalset infot Wikileaksile, töötades luureanalüütikuna USA sõjabaasis Bagdadi lähedal, kus tal oli ligipääs sõjaväe ja valitsusasutuste salastatud andmebaasidele.
Manning salvestas neist suures koguses infot, mis puudutas sõjapidamist Iraagis ja Afganistanis, ning USA saatkondade diplomaatilisi memosid.
Austraalia päritolu 47-aastane Assange kannab praegu Briti vanglas karistust kautsjonireeglite rikkumise eest ning seisab 11 kuu pärast vabanedes silmitsi Ühendriikide väljaandmisnõudega.
Kuid seni pole selge, kas Briti valitsus rahuldab nõude, mille uued süüdistused on muutnud keerulisemaks.
Nii WikiLeaks kui ajakirjanike õiguste eest seisvad organisatsioonid on juba reageerinud teravalt.
«Julian Assange'i vastu spionaažiseaduse alusel esitatud süüdistused kujutavad endas otsest ähvardust ajakirjandusvabadusele ja uurivale ajakirjandusele, mis mõlemad saavad kahjustada, kui need, kes avalikkust teavitavad, häirekella löömise eest süüdi mõistetakse,» märkis vabaühendus Piirideta Ajakirjanikud.
2017. aastal nimetas tollane USA Luure Keskagentuuri direktor Mike Pompeo WikiLeaksi mitteriiklikuks vaenulikuks luureagentuuriks.
WikiLeaks mängis olulist rolli ka Venemaa sekkumises 2016. aasta USA valimistesse, avaldades Vene häkkerite varastatud dokumendid, mis kahjustasid demokraatide presidendikandidaati Hillary Clintonit.
1917. aastal vastu võetud spionaažiseadus (Espionage Act) kriminaliseerib riigikaitset puudutava salajase teabe lekitamise.