/nginx/o/2019/05/24/12195278t1h215f.jpg)
Lõuna-Koreas põhjustab vastuolu plaan tühistada laste füüsilist karistamist lubav seadus, kuivõrd riigis on hierarhilistele pereväärtustele endiselt suur toetus.
Lõuna-Korea tahab laste kehalise karistamise keelata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laste väärkohtlemisest teatamine kasvas aastatel 2001-2017 enam kui kümme korda 22 386 juhtumini. Seejuures on 77 protsenti süüdlastest ohvrite vanemad.
«Aina rohkem inimesi meie ühiskonnas nõustuvad, et laste väärkohtlemine on tõsine ühiskondlik probleem,» ütles sotsiaalminister Park Neung-hoo.
«Aga paljud on kehalise karistamise osas endiselt leebed. Ministeerium tahab seda muuta,» lisas ta.
Ministri sõnul plaanitakse tsiviilkoodeksist eemaldada lastevanemate õigus laste kehalisele karistamisele, mis on seal olnud alates 1960. aastast. Koolides olid füüsiline karistamine lubatud 2010. aastani.
Hiljutine valitsuse uuring näitas, et 76,8 protsenti täiskasvanud lõunakorealastest peavad nuhtlemist vajalikuks ja eilne ministri teade osutus seetõttu vastuoluliseks.
Konservatiivse lastevanemate liidu juht Lee Kyung-ja oli muudatustele raevukalt vastu.
«Ma jätkan oma laste nüpeldamist, isegi kui ma pean selleks nendega lepingu sõlmima,» ütles ta AFP-le.
«Ma keeldun neile toitu andmast ja nende õpingute eest maksmast, kui nad oma vanemaid ei kuula. See on see, kuidas ma kehtestan oma õigusi lapsevanemana,» lisas ta.
Lõuna-Korea lapsi on korduvalt nimetatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kõige õnnetumateks, kuivõrd neil lasub suur surve haridussüsteemis ja ka kodus, kus on sügavalt juurdunud kuulekust ja autoriteedi austamist soosivad väärtused.
See teeb noored koduvägivalla ohvrid eriti haavatavaks, kuivõrd kaebuse esitamist või vanemate avalikult kritiseerimist võidakse pidada häbiväärseks, või isegi «patuks taeva vastu».
Varem sel aastal teatas politseile väärkohtlemisest üks 12-aastane tüdruk, kelle tema kasuisa seepeale tappis.
«Paljud korealased näevad lapsi endiselt oma varana, mitte eraldiseisvate inimolenditena, kellel oma arvamus ja otsustusvõime,» märkis noorteaktivist Kang Min-jin.