/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/11/08/11558095t1hbe0d.jpg)
USA presidendi Donald Trumpi endine strateegianõunik Steve Bannon ülistas esmaspäeval Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, mis andsid tema sõnul Euroopa Liidu edasisele integratsioonile surmahoobi.
Bannoni sõnul andsid eurovalimised EL-i integratsioonile surmahoobi (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bannon, kes on püüdnud pärast Valge Maja peastrateegi kohalt lahkumist 2017. aasta augustis sõlmida sidemeid Euroopa parempopulistlike ja paremäärmuslike erakondade vahel, ärgitas selliseid erakondi oma erimeelsusi ületama ja europarlamendis «superfraktsiooni» moodustama.
«Integratsiooniliikumine, mis on alati olnud EL-i keskmes, on surnud,» ütles Bannon Pariisis usutluses AFP-le. «Te ei näe Junckerit ega kedagi teist sellest leerist integratsiooni süvendamisest rääkimas. See on eilse ajalooline aspekt,» lausus ta Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile viidates.
Bannon rõõmustas Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni napi lüüasaamise üle Marine Le Peni paremäärmuslikult Rahvusliidult (RN). «Ta pani kõik mängu ja kaotas. Ta ei ole laiendanud oma baasi väljapoole suurlinnade eliiti,» lisas ta Macroni kohta.
«Ma ei tea lähiajaloos ühtegi poliitikut, kellel oleks viimasel neljal või viiel kuul läinud nii halvasti kui Macronil, mistõttu ma kujutan ette, et ta võib tunda end natuke hellalt,» sõnas Ühendriikide parempopulist.
Rahvusliit edestas eurovalimistel Macroni tsentristlikku La République En Marche'i (REM) vähem kui ühe protsendipunktiga, mõlemad erakonnad saavad europarlamendis 23 kohta.
Konservatiivne Euroopa Rahvapartei säilitab 179 mandaadiga suurima fraktsiooni Euroopa Parlamendis, ehkki kaotab 37 kohta. Suuruselt teise saadikurühmana püsivad vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid ja demokraadid (S&D) 150 kohaga (seni 185).
Kolmandaks on tõusmas Euroopa demokraatide ja liberaalide liit (ALDE), kes Macroni erakonna REM toel saab europarlamenti 107 mandaati (seni 69).
Erinevad populistlikud, euroskeptilised ja paremradikaalsed erakonnad saavad üle 150 mandaadi. Rahvaste ja Vabaduse Euroopa, kuhu kuuluvad Prantsuse Rahvusliit ja Itaalia Liiga, kasvatab oma kohtade arvu 37-lt 58-le ning Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon, mille moodustavad teiste seas Itaalia Viie Tähe Liikumine ja Briti Brexiti Partei, 42-lt 56-le.
Bannon nimetas süsteemivastaste erakondade superfraktsiooni moodustamist «ülioluliseks, sest see kriitiline mass saadaks EL-ile sõnumi».
«Nad peavad tegutsema mõnes tuumküsimuses ühtsena, aga selle kokkupanemiseks läheb vaja nii visiooni kui ka riigimehekunsti, sest valitsevad erimeelsused,» sõnas ta.