/nginx/o/2019/05/28/12206453t1h9886.jpg)
Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid kogunevad täna Brüsselisse, et valimiste järel ühenduse institutsioonidele uusi juhte otsima hakata.
Brüsselis antakse juhiotsingutele avapauk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähtsaim ametikoht on Euroopa Komisjoni presidendi oma, mida on viimased viis aastat täitnud Jean-Claude Juncker. ELi alusseaduse järgi esitab presidendikandidaadi liikmesriikide liidrite nõukogu ja selle peab kinnitama äsjavalitud uus 751-liikmeline Euroopa Parlament.
Protseduur näib aga vaid pealtnäha lihtne, tegelikkuses kätkeb see endas keerukat võimuvõitlust riikide, ideoloogiliste blokkide ja liidrite endi vahel ning parlamendis.
/nginx/o/2019/05/28/12206455t1h9fb6.jpg)
Junckeri senine asetäitja, vasaktsentristide kandidaat Frans Timmermans on võrrelnud valimistega kaasnevaid halastamatuid intriige «Troonide mänguga». Mäng algab täna ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on kutsunud ELi liidrid Brüsselisse õhtusöögile, et reeglid paika panna.
Brüsselis arvavad paljud, et Euroopa projekti viib kõige paremini ellu nn poliitiline komisjon, mida juhib riikideüleselt parlamendilt mandaadi saanud president. Suur osa liidreist aga leiab, et ühendus saab legitiimsuse liikmesriikidelt ja nii peaks nõukogu valima ühe omade seast, kel on korralikud juhikogemused.
Äsjaste valimiste tulemused andsid senisest killustatuma europarlamendi, ehkki euroskeptikute ja paremäärmuslaste tugev esiletõus suudeti ära hoida. Senisest enam on aga parlamendis võimu liberaalidel ja rohelistel.
Varasemates parlamentides oli Sotsialistidel ja Demokraatidel (S&D) ja konservatiivide Euroopa Rahvaparteil (EPP) parlamendis piisavalt kohti, et enamus moodustada. Nüüd tuleb neil toetuda Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidule (ALDE) või rohelistele.
See teeb esikandidaadi (Spitzenkandidat) valimise raskeks.
Parlamendis 40 kohta kaotanud, kuid siiski suurimaks fraktsiooniks jäänud EPP esikandidaat on Baieri konservatiiv Manfred Weber. «Me võitsime valimised ja EPP kandidaat Manfred Weber saab komisjoni presidendiks,» kuulutas EPP president Joseph Daul pärast valimisi.
Ametlikult on ELi 28 liidrist kaheksa EPPsse kuuluvatest erakondadest, tegelikkuses on aga Ungari peaministri Viktor Orbáni Fideszi liikmesus peatatud ja Austria kantsler Sebastian Kurz tagandati eile.
Weberist suurema juhtimiskogemusega Hollandi vasaktsentrist Timmermans saaks S&D toetuse, ALDE kandidaat on taanlanna Margrethe Vestager, senine Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik.
/nginx/o/2019/05/28/12206457t1h6966.jpg)
Vestagerit võib toetada Prantsuse president Emmanuel Macron, Saksa kantsler Angela Merkel on aga kindlalt Weberi taga. Sakslaste ja prantslaste omavahelise vastasseisu korral võidakse leppida kokku kompromisskandidaadis.