/nginx/o/2011/12/14/876700t1hb1a0.jpg)
Simon Wiesenthali keskus pakub 25 000 eurot pearaha sellele, kes annab seni tabamata natsikurjategijateni viivat infot. Teiste riikide seas otsitakse kurjategijaid ka Eestist.
Wiesenthali keskus otsib Eestist taas natsikurjategijaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aja möödumine ei kahanda mingilgi määral mõrvarite süüd,» kinnitas Wiesenthali keskuse Jeruusalemma haru juht Efraim Zuroff uudistevõrgu AFP vahendusel. «Vanadus ei tohiks pakkuda kaitset massimõrvade eest. Iga ohver väärib, et nende mõrtsukate leidmiseks tehtaks jõupingutusi.»
Natsikurjategijate tabamiseks ja kohtu ette toomiseks on alustatud aktsiooni Viimane Võimalus 2, mis järgneb 2000ndate aastate alguses Baltimaades ja hiljem Saksamaal toimunud samanimelisele kampaaniale.
Toona pakuti natsikurjategijate kohta infot andvatele inimestele 10 000 dollarit. Veel 1500 dollarit lubati siis, kui kahtlusalune võetakse kriminaalvastutusele ja saab karistada. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks avaldati toona ajalehtedes ka kuulutusi, kus näidati fotosid holokausti-ajastust ja natside julmustest.
Lisaks Wiesenthali keskusele osaleb kampaanias ka Miamis asuv Targum Shlishi fond, mis oli seotud ka 2000ndate alguses toimunud aktsiooniga. Wiesenthali keskuse teatel on nende eesmärgiks leida elusolevaid natsikurjategijaid Austriast, Saksamaalt, Poolast, Rumeeniast, Ungarist, Horvaatiast ja Balti riikidest.
Zuroffi hinnangul on tabamata veel umbes 40 holokausti kurjategijat, keda mainitud riikide võimud pole nende kuritegude eest vastutusele võtnud.
Kõige tuntumatest elusolevatest isikutest, keda Wiesenthali keskus süüdistab natsikuritegudes, on Eestiga seotud Mihhail Gorškov (88). Nimelt süüdistab keskus Tallinnas sündinud Eesti kodanikust Gorškovi Teise maailmasõja ajal okupeeritud Valgevenes toime pandud inimsusevastastes kuritegudes.
Riigiprokuratuur lõpetas aga septembris piisavate tõendite puudumisele viidates kriminaalmenetluse, milles uuriti Gorškovi seotust Slutski getos toimunud 3000 juudi mõrvamisega. Prokuratuuri väitel ei saa kogutud tõendite põhjal välistada võimalust, et kuriteo võis toime panna mõni teine samanimeline või sarnase nimega isik.
Wiesenthali keskus alustas uue kampaania ettevalmistamist pärast seda, kui Saksa kohus mõistis tänavu mais viieks aastaks vangi natside koonduslaagri valvur John Demjanjuki (91), kes aitas 1943. aastal mõrvata okupeeritud Poolas Sobibori surmalaagris 28 000 juuti. Kohus lasi Demnjanjuki aga vabadusse kuniks föderaalkohus süüasjas lõpliku otsuse teeb.
Zuroffi sõnul on Demjanjuki süüdimõistmine märgiline, kuna see sillutab teed nende inimeste süüdimõistmiseks, kes polnud otseselt seotud konkreetsete kuritegudega, vaid osalesid selles laiemalt. Nii mõisteti Demjanjuk süüdi tapmisele kaasa aitamise eest ajal, kui ta töötas Sobibori surmalaagis valvurina, kuid tema süüd pole tõestatud juutide otseses hukkamises.
Pärast Demnjanjuki süüdimõismist on Saksamaal uuesti avatud sadu toimikuid, mis puudutavad koonduslaagrite valvureid.