Hiina riigimeedia arutles muldmetallide ekspordi peatamise üle USA-sse

Hiina müür.

FOTO: Mihai Barbu / PantherMedia / Mihai Barbu

Hiina riigimeedia arutles kolmapäeval võimaluse üle peatada haruldaste muldmetallide eksport Ühendriikidesse vastusammuna kaubandussõjas, et jätta Washington ilma tähtsast ressursist, mida kasutatakse laialdaselt toodetes nutitelefonidest sõjatehnikani.

Ähvardus järgneb USA valitsuse otsusele kanda Hiina telekomihiid Huawei musta nimekirja ja sisuliselt keelata ettevõtte tegutsemine Ühendriikide turul.

«Te küsisite, kas haruldastest muldmetallidest saab Hiina vastumeede USA õigustamatule survele. Mida ma saan teile öelda, on, et kui keegi tahab kasutada meie muldmetallide ekspordist valmistatud tooteid Hiina arengu pidurdamiseks ja mahasurumiseks, olen kindel, et inimesed Ganzhous ja üle kogu Hiina ei oleks selle üle rõõmsad,» lausus riikliku arengu- ja reformikomisjoni ametnik teisipäeva hilisõhtul.

Haruldased metallid peaksid «esmajoones rahuldama siseriiklikke vajadusi», kuid Hiina valmis rahuldama ka «maailma riikide legitiimseid vajadusi,» sõnas ta.

Hiina riigimeedia edastas sama sõnumi ilustamata kujul.

«USA riskib Hiina vastu kaubandussõda pidades kaotada materjalide tarned, mis on elutähtsad tema tehnoloogilise tugevuse alalhoidmiseks,» edastas riiklik uudisteagentuur Xinhua.

Riiklik päevaleht Global Times hoiatas, et USA kahetseb veel Hiina muldmetallide osas sundolukorda panemist.

«Arvatakse, et kui USA peaks hakkama Hiina arengut veel tugevamini maha suruma, kasutab Hiina varem või hiljem haruldasi muldmetalle relvana,» kirjutas leht.

Hiina toodab üle 90 protsendi maailma haruldastest muldmetallidest, mida kasutatakse tipptehnoloogiatoodetes nagu nutitelefonid, autod, tuulegeneraatorid ja energiasäästlikud pirnid. Hiina põhjendas haruldaste muldmetallide ekspordi piiramist keskkonnanõuete karmistamisega ja muldmetallide varude säästmise vajadusega.

Haruldasi muldmetalle on kokku 18. Hiinas on ligikaudu 30 protsenti maailma muldmetallivarudest.

USA muldmetallide impordist üle 80 protsendi langeb Hiina arvele.

Tagasi üles