Myanmari sõjavägi on võitluses arakani mässulistega pannud toime uusi sõjakuritegusid, kohtuväliseid hukkamisi ja piinamisi, ütles inimõigusorganisatsioon Amnesty International kolmapäeval.
Amnesty süüdistab Myanmari uutes sõjakuritegudes arakanide kallal
Relvajõud on viinud viimastel kuudel võitluseks Arakani Armee (AA) mässulistega osariigi põhjaossa tuhandeid sõdureid ja raskesuurtükid. Mässulised nõuavad Arakani budausulisele enamusele suuremat autonoomiat.
2017. aastal oli osariik veriste karistusoperatsioonide tallermaa ning sealt põgenes naaberriiki Bangladeshi 740 000 islamiusku rohingjat. ÜRO hindas toimunu genotsiidiks.
Amnesty teatas kolmapäeval uutest tõenditest Myanmari relvajõudude sõjakuritegude ja muude inimõigusrikkumiste kohta arakanide kallal, loetledes kohtuväliseid hukkamisi, põhjendamatuid vahistamisi, piinamisi ja inimeste kadumisi.
Myanmari võimud takistavad juurdepääsu piirkonnale, kuid viimastel kuudel ja nädalatel on hakanud välja imbuma teated vägivallast tsiviilelanike kallal.
Aprillis võttis sõjavägi omaks kuue kinnipeetu mahalaskmisest Kyauk Tani külas.
Amnestyi raport tugineb vestlustele mitmest etnilisest rühmas inimestega, fotodele, videotele ja satelliidipiltidele.
Organisatsioon on dokumenteerinud seitse rünnakut, milles tapeti 14 tsiviilelanikku ja mitukümmend sai haavata. Arakanide vastu saadeti kurikuulsad jalaväeüksused.
Tapetud on ka üksikud veel piirkonda jäänud rohingjad.
"Arakani osariigi uued operatsioonid näitavad, kuidas halastamatu, muutumatu ja vastutustundetu sõjavägi tsiviilelanikke terroriseerib," ütles Amnesty piirkondlik direktor Nicholas Bequelin.
Armee pressiesindaja brigaadikindral Zaw Min Tun läkkas süüdistused tagasi ning kinnitas, et sõjaväeoperatsioonid on viidud läbi seaduste raames ja nad on hoidunud tsiviilelanikele kahju tegemast.
"See oli terroristidest puhastamise operatsioon. Me olime väga ettevaatlikud, et mitte sõjaroimi sooritada," ütles ta.