Rootsi kaitse alustaladeks jäävad alliansivabadus ja koostöö Soomega

Rootsi sõjaväelased patrullimas Visbys Gotlandi saarel. Eelmise aasta hakul taastati Gotlandi rügement ning kaitsenõukogu ettepanekute kohaselt on plaanis luua Rootsi veel neli uut rügementi. Foto: SOREN ANDERSSON/AFP/Scanpix

Kuigi soovinimekiri, mida Rootsi parteid tahaks lisada järgmise viie aasta kaitsekavasse, paneb rahakotti kiikava kaitseministri Peter Hultqvisti murelikult kulmu kortsutama, on kahes põhimõttes kõik asjaosalised ühel meelel: Rootsi ühinemine NATOga pole päevakorras ning kaitseplaane tehes arvestatakse veel suurema koostööga Soomega.

​​Parlamendiparteide esindajatest ja ekspertidest koosnev kaitsenõukogu hakkas Rootsi kaitsekava aastateks 2021–2025 välja töötama juba tunamullu. Mai keskel nõukogu esitletud raportis on kirjas kõik, millesse tuleks investeerida, et Rootsi kaitsevõime vastaks julgeolekuolukorrale. Näiteks see, et 2025. aastaks peaks kaitsekulutused kerkima 84 miljardi kroonini (7,8 miljardi euroni) aastas ehk 1,5 protsendini SKTst.