Kagu-Aasia kuulutas lääneriikide prügile sõja

Lapsed prügimäe juures Indoneesia pealinnas Jakartas.

FOTO: GOH CHAI HIN / AFP / SCANPIX

Filipiinide valitsus laadis täna kaubalaevale konteineritäied prügi, mis saadetakse pärast ligi kuus aastat kestnud vaidlusi viimaks tagasi Kanadasse. Tegemist on vaid ühe näitega sellest, et Kagu-Aasia riikide mõõt on täis ja nad tahavad lõpetada lääneriikide prügiga tegelemise.

Aastaid on lääneriigid nagu Kanada, Suurbritannia ja Austraalia prügiga tegelemise asemel toimetanud jäätmed enda silma alt ära Kagu-Aasia riikidesse. Tegemist on olnud seadusliku ettevõtmisega, sest osapooled on sõlminud selleks lepingu. Ent nüüd paistab prügi sihtriikidel sellisest süsteemist kõrini olevat.

Viimatine näide lääneriikidele prügiga seoses antavast vastulöögist tuleb Filipiinidelt.

Nimelt saatis Kanada Filipiinidele aastatel 2013 ja 2014 konteineritäied valesti märgistatud prügi. Tegemist pidi olema ümbertöödeldava plastikuga, aga paraku avastati, et pealinna Manila sadamasse jõudnud konteinerid olid täis olmeprügi, mida ümber töödelda võimalik ei olnud.

Pärast pikki vaidlusi nõustus Kanada valitsus viimaks prügi tagasi võtma ja katma 69 prügi täis konteineri transpordiga seotud kulud. Sellele otsusele eelnes aga mitu aastat kestnud vaidlus ja Filipiinide presidendi Rodrigo Duterte ähvardus katkestada prügi pärast Kanadaga diplomaatilised suhted ning visata jäätmed Kanada rannikuvetesse.

«See samm lõpetab meie riigi ajaloo räpase peatüki,» ütles Subic Bay sadama administraator, kui kinnitas, et laev prügiga täna tõepoolest teele saadeti.

Filipiinide välisminister Teddy Locsin postitas kaubalaeva lahkumisest video ja kirjutas irooniliselt, et hakkab riigist Kanada suunas lahkuvat prügi igatsema.

Rõõmu tundsid ka keskkonnakaitsjad organisatsioonidest Greenpeace ja EcoWaste Coalition, kes kuulutasid pärast prügilaeva lahkumist, et Filipiinid ei ole prügi ladestamiseks mõeldud riik.

Ligi 1500 tonni prügiga täidetud konteinerid peaksid jõudma Kanadasse Vancouveri sadamasse juuni lõpus.  

«See näitab, et me täidame endale võetud rahvusvahelisi kohustusi tegeleda Kanadast pärineva prügiga,» ütles Kanada parlamendisaadik Sean Fraser, kelle sõnul on riik viimastel nädalatel tegutsenud kiiresti selle nimel, et Filipiinidelt prügi tagasi võtta.

Kaubalaev MV Bavaria alustas teed Filipiinide pealinna Manila lähedalt Kanada suunas, et toimetada sinna tagasi konteineritäied prügi.

FOTO: JUN DUMAGUING / EPA / Scanpix

Lisaks Filipiinidele on probleemi ees ka Indoneesia, Malaisia ja  Vietnam. Nende riikide sadamad on lääneriikidest saabunud prügiga ülekoormatud. 

Aasta alguses teatati, et üks Malaisia linn muutus sisuliselt prügimäeks, sest sinna toodi lääneriikidest pärit prügi iga päev. 

Sel nädalal teatas teatas Malaisia, et saadab tagasi kokku 3300 tonni Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Saudi Araabiast, Jaapanist, Bangladeshist ja Hiinast sinna saabunud prügi, mida pole võimalik ümber töödelda.

«Malaisia ei ole maailma prügimägi,» ütles riigi keskkonnaminister Yeo Bee Yin otsusest teada andes.

Probleemi juured asuvad portaali Vice News andmetel plastikutööstuses, mis võitleb aktiivselt plastikukeeldude vastu ja püüab iga hinna eest jätta enda toodangust mulje kui ümbertöödeldavast. Plastikutööstus on viimastel aastakümnetel kulutanud turundusele ja lobimisele miljoneid dollareid.

Ent kogu toodetust plastikust töödeldakse maailmas ümber vaid üheksa protsenti.

«Arvan, et on aeg lõpetada iseenda lollitamine,» ütles prügi ümbertöötlemisega tegeleva organisatsiooni Ecology Center tegevjuht Martin Bourque. «Kogume jäätmeid ümbertöötlemisele mineva prügi kastidesse, et saaksime end hästi tunda, aga tegelikult vaadatakse nende kastide sisu üle ja avastatakse, et pool jäätmetest tuleb saata prügimäele.»

Malaisia valmistub riigist välja saatma 3300 tonni teistest riikidest pärit prügi.

FOTO: FAZRY ISMAIL / EPA / Scanpix

Paljusid jäätmeid pole võimalik ümber töödelda, sest need ei ole üksnes ühest toorainest valmistatud, vaid sageli on ühe pakendi jaoks kasutatud nii plastikut kui paberit. Lisaks takistavad ümbertöötlemist pakenditele asetatud kleepsud ja sildid.

Lisaks on uue plastikpakendi tootmine sageli odavam, kui vana pakendi ümbertöötlemine.

Paljud riigid püüavad prügiga tegeleda seda põletades, aga see toob kohati kaasa mürgiste osakeste paiskumise õhku. 

Tagasi üles