ÜRO ekspert: Assange kannatab psüühilise piinamise all

WikiLeaksi asutaja Julian Assange fotol, mis pärineb 11. aprillist, kui Londoni politsei ta Ecuadori saatkonnas vahi alla võttis. Foto: PA Wire/Scanpix

 WikiLeaksi asutajale Julian Assange'ile on pikka aega osaks saanud psüühiline piinamine, ütles ÜRO inimõigusekspert reedel ning süüdistas USA-d, Suurbritanniat, Ecuadori ja Rootsit tema «kollektiivses tagakiusamises».

ÜRO eriraportöör piinamise ning muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise asjus Nils Melzer hoiatas ka, et Assange'i ähvardab surmanuhtlus, kui Suurbritannia otsustab ta USA-le välja anda.

Melzer külastas Assange'i 9. mail Londoni vanglas, kuhu too kuu aega varem Ecuadori saatkonnas vahistamise järel paigutati. WikiLeaksi asutaja redutas saatkonnahoones peaaegu seitse aastat.

«On ilmselge, et äärmiselt vaenulik ja suvaline keskkond, milles härra Assange aastaid viibis, andis tema tervisele tõsise hoobi,» ütles Melzer.

«Kõige tähtsam on, et lisaks füüsilistele vaevustele ilmnevad härra Assange'il kõik pikaajalise psüühilise iseloomuga piinamise sümptomid nagu äärmine stress, krooniline ärevus ja intensiivne psüühiline trauma,» sõnas ÜRO ekspert. 

Melzer külastas Assange'i kahe võimalikele piinamisohvritele spetsialiseerunud meditsiinieksperdi saatel.

Ühiselt jõuti järeldusele, et Assange'ile on saanud mitme aasta jooksul osaks sihilik ja üha süvenenud julm, ebainimlik ja alandav kohtlemine või karistamine.

Assange (47) palus 2012. aastal Londoni Ecuadori saatkonnast varjupaika, et vältida väljaandmist Rootsile, kus teda süüdistatakse seksuaalkuriteos.

Praegu kannab ta kautsjonitingimuste rikkumise eest Londoni Belmarshi vanglas 50-nädalast karistust.

USA justiitsministeerium esitas eelmisel nädalal Assange'ile spionaažiseaduse alusel süüdistuse riigi sõjaliste ja diplomaatiliste dokumentide avaldamises 2010. aastal. USA taotleb Suurbritannialt Assange'i väljaandmist.