:format(webp)/nginx/o/2019/05/09/12150926t1h95e9.jpg)
Paavst Franciscus vabandas pühapäeval oma Rumeenia-visiiti lõpetades romade ees, keda roomakatoliku kirik on diskrimineerinud.
Paavst palus romadelt andestust diskrimineerimise eest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes kümnendiku Rumeenia 20 miljonist elanikust moodustavad romad on marginaliseeritud, elavad vaesuses ning on kannatanud sajandeid diskrimineerimise ja solvangute all.
«Ma palun andestust - kiriku ja jumala nimel - ja ma palun andestust teilt. Kõigi nende aegade eest ajaloos, kui me oleme teid diskrimineerinud, väärkohelnud või teile viltu vaadanud,» lausus paavst Blaj linnas roma kogukonna poole pöördudes.
«Ükskõiksus toidab eelarvamusi ning soodustab viha ja vimma. Kui sageli me langetame hinnanguid tormakalt, sõnadega, mis nõelavad, hoiakutega, mis külvavad vihkamist ja lõhesid!»
Eelnevalt oli paavst õndsaks kuulutanud seitse kreekakatoliku piiskoppi, keda kommunismiperioodil Rumeenia vanglas piinati.
«Uued õndsad kannatasid ja ohverdasid oma elu, seistes vastu totalitaarsele ja kohustuslikule ideoloogiale,» lausus ta umbes 60 000 jüngrile, kes osalesid missal Blajs.
«Need karjased, usu märtrid, kogusid ja jätsid Rumeenia rahvale pärandi, mida me võime iseloomustada kahe sõnaga: vabadus ja halastus,» lisas Franciscus, kiites usuvabadust praeguses peamiselt õigeusklikus Rumeenias.
Režiimi ametnikud vahistasid piiskopid 28. oktoobril 1948, süüdistades neid riigireetmises pärast seda, kui nad olid keeldunud õigeusku pöördumast.
Kreekakatoliku kirik oli Rumeenias kommunistide võimu ajal aastail 1948-89 keelatud.
Piiskopid surid julma kohtlemise tõttu, osa vanglas, teised suletuna õigeusu kloostrisse. Nad maeti salaja ning tänase päevani on teadmata neist nelja matmispaik.