Venemaa elanike enamus ei usu massimeeleavaldustesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Moskvas toimusid aasta tagasi president Vladimir Putini vastu suunatud protestid. Korraldaja Aleksei Navalnõi peeti võimude poolt kinni.
Moskvas toimusid aasta tagasi president Vladimir Putini vastu suunatud protestid. Korraldaja Aleksei Navalnõi peeti võimude poolt kinni. Foto: MAXIM ZMEYEV / AFP

Venemaa elanike enamus ei usu võimude vastastesse massimeeleavaldustesse ja ka ei osaleks neil, selgub teisipäeval avaldatud sõltumatu Levada-keskuse uuringust.

69 protsenti vastanutest pidas ebatõenäoliseks oma kodukohas elatustaseme languse või inimeste õiguste kaitseks korraldatavaid massimeeleavaldusi, neid pidas võimalikuks 26 protsenti. Eelmise aasta suvel pidas selliseid protestiaktsioone vähetõenäoliseks 54 protsenti ja 2017. aasta suvel 63 protsenti.

69 protsenti küsitletutest kinnitas, et nad ise ei osaleks massimeeleavaldustel ning 27 protsenti pidas nendel osalemist võimalikuks.

71 protsenti ei pea poliitilise sisuga protestiaktsioonide korraldamist oma kodukohas tõenäoliseks, sellist võimalust näeb 24 protsenti. 74 protsenti ei osaleks ise poliitilistel protestiaktsioonidel ja nendest võtaks osa 22 protsenti.

87 protsenti küsitletutest kinnitasid, et nad ei ole viimasel ajal oma elukohas täheldanud streike või teisi protestiaktsioone. Kuus protsenti oli nendest midagi kuulnud meedia vahendusel ja neli protsenti tuttavate käest.

Neid inimesi, kes väitsid, et võimudega rahulolematu hulk on kasvanud, on üle poole vastanutest. 63 protsenti kinnitasid, et võimudega rahulolematute inimeste arv on suurenenud, 25 protsendi väitel on nende inimest hulk jäänud samaks ja kuus protsenti uskus võimukriitiliste inimeste arvu vähenemisse.

Levada viis küsitluse läbi 24.-29. maini, uuring hõlmas 1616 täiskasvanud elanikku kõigist Venemaa piirkondadest.

Tagasi üles