Saksamaa: Kreeka sõjareparatsioonide küsimus on ammu lahendatud

Kreeka peaminister Aléxis Tsípras 17. aprillil pidamas parlamendi ees kõnet enne hääletust Saksamaalt sõjakahjude eest reparatsioonide nõudmise üle.

FOTO: Reuters / Scanpix

Saksamaa lükkas kolmapäeval taas tagasi Kreeka nõude maksta hüvitist Esimese ja Teise maailmasõja aegsete kuritegude eest, öeldes, et reparatsioonide küsimus sai juba ammu lahendatud.

«Ma kordan, et rohkem kui 70 aastat pärast sõja lõppu ja üle 25 aasta pärast kaks-pluss-neli lepet (mis lubas Saksamaa taasühendada) on reparatsioonide küsimus õiguslikult ja poliitiliselt lahendatud,» ütles Saksa välisministeeriumi pressiesindaja.

Kreeka vasakpoolne valitsus esitas Saksamaale reparatsioonide arutamise soovi kuu aega enne 7. juuli valimisi, kus tal on kaotust karta.

Saksa välisministeerium kinnitas, et sai Ateenalt suusõnalise kutse «tulla läbirääkimistele lahtise probleemi lahendamiseks».

Kreeka parlamendi komisjon otsustas eelmisel aastal, et Saksamaa võlgneb Esimese ja Teise maailmasõja aegse rüüstamise, kuritegude ja sundlaenu eest Kreekale vähemalt 270 miljardit eurot.

Lisaks võib sõjaohvrite ja invaliidide nimel esitatavate eranõuete maht ulatuda 107 miljardi euroni.

Sõjareparatsioonide nõudmine oli peaminister Aléxis Tsíprase valimislubadus juba 2015. aastal.

Nüüd püüab ta suurendada oma vasakradikaalse erakonna Syriza toetust pärast kahe nädala jooksul saadud kaotusi nii Euroopa Parlamendi kui kohalikel valimistel.

Kreeka parlament võttis sõjareparatsioone nõudva resolutsiooni vastu aprillis.

Resolutsioon pälvis parteiülese toetuse ja sellega kutsuti Tsíprase valitsust «rakendama kõiki vajalikke diplomaatilisi ja juriidilisi meetmeid, et nõuda ja täielikult rahuldada kõik Kreeka riigi Esimesest ja Teisest maailmasõjast pärinevad nõuded.»

Kõnes parlamendile ütles Tsípras, et nõude esitamine «on ajalooline ja moraalne kohustus ning kohustus mineviku kangelaste mälestuse ees, seda eriti ajal, kui Euroopat ähvardab paremäärmuslus, rahvuslus ja rassism».

Saksa kantsler Angela Merkel ütles jaanuaris Kreekat külastades, et Saksamaa tunnistab ajaloolist vastutust ja teab, kui palju kannatusi ta natsirežiimi ajal Kreekale põhjustas.

2014. aastal palus president Joachim Gauck Saksamaa nimel vabandust kõigilt kreeklastelt, kelle omaksed natsid Põhja-Kreeka mägedes tapsid.

Mis puudutab aga tegelikke reparatsioone, siis siin on Berliin alati rõhutanud, et küsimus lahendati 1960. aastal mitme Euroopa valitsusega sõlmitud kokkuleppega.

Tagasi üles