Venemaa elanikud peavad kõige olulisemateks õppeaineteks vene keelt, ajalugu ja matemaatikat ning ebaolulisteks kunstiajalugu, filosoofiat ja usuõpetust, selgub sõltumatu Levada-keskuse kolmapäeval avaldatud uuringust.
Venemaalased peavad olulisteks aineteks vene keelt, ajalugu ja matemaatikat
Vene keele õpetamist pidas oluliseks 43 protsenti vastanutest, neist omakorda 47 protsenti olid suurlinnade elanikud ja 46 protsenti naised. Kõige kõrgem oli Venemaa elanike toetuse vene keele õpetamisele 2011. aasta kevadel, mil seda toetas 55 protsenti ja kõige madalam vaid viieprotsendilise toetusega kevadel 1992.
Ajalootunde pidas oluliseks samuti 43 protsenti küsitluses osalenutest, neist 46 protsenti olid väikelinnade elanikud. Kõige rohkem toetasid venemaalased ajaolooõpet 2017. aasta kevadel, mil see protsent oli 52 ja kõige vähem 1997. aasta kevadel vaid 20 protsendiga.
Matematika õpetamist pidas oluliseks 39 protsenti vastanutest, 2011. aasta kevadel oli see protsent 52 ja 1997. aasta sügisel vaid 20. Matemaatika pooldajate hulgas oli kõige enam ehk 43 protsenti külades elavaid inimesi.
Vene kirjanduse tunde pidas tähtsaks 32 ja võõrkeelte õpetamist 29 protsenti. Moskva elanikud tähtsustasid võõrkeelte oskust teiste linnade ja asulate elanikest enam, neid oli 39 protsenti.
Arvutioskuste ja informaatika õpetamist pidas oluliseks 21 protsenti, sama palju tähtsustas ka füüsika-, keemia- ja bioloogiatunde. Töökasvatuse õpetamisele koolis avaldas toetust 19 ja kehalisele kasvatusele 16 protsenti. Ühiskonnaõpetust tähtsustas 11 ja seksuaalkasvatust kaheksa protsenti.
Kunstiajaloo õpetamist pidas oluliseks vaid kuus protsenti, neli protsenti nimetas oluliste õppeainetena filosoofiat ja usuõpetust.
Levada viis uuringu läbi 24.-29. maini, küsitledes 1616 inimest kõigist Venemaa piirkondadest.