Äsjastel Euroopa Parlamendi valimistel kasvatasid toetust nii rohelised kui ka kliimaskeptilised populistid. Kas see mõjutab kuidagi Euroopa kliimapoliitikat?
Ma ei ole selles kindel. Populistid ei ole alati kliimaskeptilised ning paljudes riikides peavad nad valijate püüdmiseks oma sõnumit pehmendama. Sest paljud, kes valivad populiste, hoolivad endiselt kliimamuutusest.
Kui vaadata arve, siis 93 protsenti eurooplastest arvab, et kliimamuutus on tõsine või väga tõsine probleem. Matemaatiliselt järeldub, et mõned neist peavad hääletama ka populistide poolt. Ma ei usu, et kliimapoliitika muudatus saab olema drastiline. Kliimamuutus ja keskkonnapoliitika on Euroopa Parlamendis endiselt ühendavad teemad.
Kui keeruline on luua 28 Euroopa Liidu liikmesriiki hõlmavat kliimapoliitikat?
Tegelike muudatuste elluviimine nõuab suurt muutust riikide majanduse toimimises. Samas on see parim, mida oma majanduse heaks teha saame. Meie majandusel ei lähe kuigi halvasti, kuid seda on vaja moderniseerida, tegeleda tööturu küsimustega ja nii edasi. Me peame taastama oma konkurentsivõime. Me peame võtma tagasi tehnoloogilise juhtpositsiooni.
Kliimamuutus kahjustab meie praegust majanduse alusmudelit väga konkreetsel viisil. Näiteks ei ole Saksamaa tööstusel suveperioodil piisavalt vett, et tehaseid töös hoida. Praegu on seisakud ajutised, mis tähendab, et inimesed kaotavad raha. Peagi võivad seisakud muutuda alalisteks, mis tähendab töökohtade kaotamist.