Taanis triumfeerisid ebatavalised sotsid

Mette Frederiksen pidas valimistulemuste selgumise järel võidukõne. Foto: Fabian Bimmer / Reuters / Scanpix

Sotsiaaldemokraadid saavutasid Põhjamaades viimase aasta jooksul juba kolmanda olulise valimisvõidu. Sel korral Taanis, kus 41-aastase Mette Frederikseni juhitud sotse saatis edu eile peetud parlamendivalimistel. 

Eelmise aasta septembris võitsid Stefan Löfveni sotsiaaldemokraadid Rootsi valimised ning aprillis võtsid Soomes valimisvõidu Antti Rinne sotsid.

Taani sotsid saavutasid võidu 25,9 protsendi suuruse toetusega ning teenisid 179-kohalises parlamendis 48 saadikukohta, neile järgnes senise peaministri Lars Løkke Rasmusseni Taani Liberaalne Partei (Venstre) 23,4 protsendiga (43 kohta) ning paremäärmuslik Taani Rahvapartei (DF) 8,7 protsendiga (16 kohta). Tulemus tähendab, et äärmuslased kaotasid eelmiste valimistega võrreldes rohkem kui pool toetusest ning jäid ilma 21st saadikukohast.

Kuigi vasakjõud ehk sotsid, Taani Sotsiaalliberaalne Partei, Sotsialistlik Rahvapartei ja Puna-Roheline Allianss kogusid kamba peale kokku 91 kohta ehk parlamendienamuse, siis Frederiksen kavatseb moodustada hoopis sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsuse, millele loodab olenevalt olukorrast toetust erinevate maailmavaadetega erakondadelt.

Sugugi mitte halvasti ei läinud ka peaminister Rasmusseni Venstrel, kuid neid toetanud DFi kehv tulemus muutis Rasmusseni jaoks parlamendienamuse saavutamise ja valitsusjuhina jätkamise võimatuks.

Mette Frederiksen valimisüritusel. Foto: RITZAU SCANPIX / REUTERS / Scanpix

Rasmussen on küll Frederiksenile pakkunud nn suure koalitsiooni moodustamist, kuid sotside liider on pakkumisest keeldunud. Samuti ei soovi sotsid liitu vasakjõududega, sest see tähendaks taganemist ühest võidu toonud lubadusest ehk karmist immigratsioonipoliitikast.

Sotsid jõudsid valimisvõiduni poliitilise spektri mõlema poole ideede oskusliku kombineerimise kaudu. Vasakpoolsetest põhimõtetest keskenduti heaoluriigi arendamisele ja päästmisele, parempoolsetest ideedest võeti omaks karm immigratsioonipoliitika.

Peamises fookuses oli valimistel just heaoluriik ja selle tulevik. «Need olid heaoluvalimised ja valijate otsus oli täiesti selge. Praegusest hetkest peale saab heaoluriik Taanis prioriteediks,» vahendas Reuters Frederikseni sõnu pärast tulemuste saabumist.

Taani heaoluriik on vananeva rahvastiku tõttu sattunud surve alla. Hoolimata kõrgest maksukoormusest, mille abil hoolekandesüsteemi ülal peetakse, muretsevad inimesed, et kasinuspoliitika õõnestab muidu enesestmõistetavaks peetud tasuta tervishoidu, haridussüsteemi ja eakatele mõeldud teenuseid, vahendas Reuters. Just seetõttu saatis edu Frederikseni sotse, kes on lubanud sotsiaalkulutusi suurendada ning peatada tervishoiu- ja haridussüsteemi kärped. Olulisel kohal olid ka kliimaküsimused.

AFP nägi aga Taani sotside karmi immigratsioonipoliitikat ühe peamise põhjusena valimisvõidu taga. Sotsiaaldemokraatidele ebatraditsioonilisel kombel on Frederikseni erakond ja mitmed Taani peavooluparteid asunud soosima immigratsioonireeglite karmistamist ning sellega on äärmuslastelt käest võetud nende peamised jutupunktid. Seda tõestas ka DFi nõrk valimistulemus.

Sotsid on viimastel aastatel pooldanud immigratsiooniseaduste karmistamist. Näiteks eelmisel aastal pakuti välja idee saata asüülitaotlejad vastuvõtukeskustesse väljaspool Euroopat ja pooldati seadust, mille kohaselt peavad immigrandid toetuste nimel vähemalt 37 tundi nädalas töötama. Samuti on nõutud piirarvu kehtestamist riiki lubatavate immigrantide suhtes, toetatud burkakeeldu ning vastuolulist nn juveeliseadust, mis lubab politseil konfiskeerida põgenikelt teatud väärisesemeid, et katta nende vastuvõtmisega kaasnevaid kulusid.

Eluaegne sotsiaaldemokraat

«Frederikseni soontes voolab töölise veri, ta on neljandat põlvkonda sotsiaaldemokraat,» kirjutas Taani päevaleht Politiken enne valimisi sotside liidri kohta. 15-aastaselt sotsiaaldemokraatide noorteühendusega liitunud Frederiksen pääses esimest korda parlamenti kõigest 24-aastaselt ning on varasemalt olnud ametis nii töö- kui justiitsministrina. Nüüd peaks kõigi eelduste kohaselt temast saama Taani kõigi aegade noorim peaminister ja ühtlasi Taani teine naispeaminister.

Sotsiaaldemokraatliku Partei veteranpoliitik Bjarne Laustsen ütles ajalehele Altinget, et Frederiksen on esimene sotside juht pärast aastatel 1972-1987 erakonda juhtinud Anker Jørgenseni, kellesse usub terve partei.

Anker Jørgensen. Foto: MOGENS LADEGAARD / AFP / Scanpix

Kuna Frederiksen tahab moodustada sotside vähemusvalitsust, mis taotleks teistelt parlamendierakondadelt toetust vastavalt kõnealusele küsimusele, saab valimised võitnud poliitikul olema keeruline koguda toetust enda peaministriks kinnitamisele.

Peaminister Rasmussen ütles Taani meediale valimiste järel, et on endiselt valmis Frederikseniga nn suure koalitsiooni moodustamise osas läbi rääkima ja jääb telefonikõnet ootama.

Rasmussen tunnistas pärast tulemuste saabumist kaotust ning käis täna kuninganna Margrethe II juures, kus teavitas teda valitsuse tagasiastumisest.

Rasmussen saabumas kuninganna juurde. Foto: MARTIN SYLVEST / AFP / Scanpix

Taani valimistulemused

Sotsiaaldemokraadid – 25,9% (48 kohta)

Taani Liberaalne Partei, Venstre – 23,4% (43)

Taani Rahvapartei – 8,7% (16)

Taani Sotsiaalliberaalne Partei – 8,6% (16)

Sotsialistlik Rahvapartei – 7,7% (14)

Puna-Roheline Allianss – 6,9% (13)

Konservatiivne Rahvapartei – 6,6 (12)

Alternatiiv – 3% (5)

Uusparempoolsed – 2,4% (4)

Liberaalne Allianss – 2,3% (4)

Lisaks kuuluvad Taani parlamenti ka kaks Fääri Saartelt ja kaks Gröönimaalt valitud rahvasaadikut.