Honkongis sulgesid valitsusvastased protestijad kaks peatänavat

Hongkongi tänavatele kogunesid kolmapäeval taas meeleavaldajad. Foto: Kin Cheung / AP

Hongkongis sulgesid valitsusvastased meelavaldajad kolmapäeval kaks peatänavat protesteerimaks sellega kava lubada inimeste väljaandmisi Hiinale.

Tuhanded inimesed tulid kahele peatänavale seisates seal liikluse.

USA väljendas esmaspäeval sügavat muret Hongkongi kavatsuse suhtes kiita heaks seadus, mis lubab inimeste väljaandmist Hiina võimudele.

Välisministeeriumi kõneisik Morgan Ortagus ütles, et Hongkongis seaduseelnõu vastu korraldatud massimeeleavaldus "näitas selgelt avalikkuse vastuseisu".

Ta lisas, et seaduse vastuvõtmine seaks ohtu Hongkongi eristaatuse.

Hiina meedia väitel oli Hongkongi nädalavahetuse hiigelmeeleavalduse taga välissekkumine, riiklik ajakirjandus süüdistas Hongkongi Pekingi-meelse valitsuse vastaseid koostöös läänega. 

Meeleavalduse organiseerijate sõnul osales protestis Hiinale väljaandmist võimaldava eelnõu vastu üle miljoni inimese. 

"Väärib märkimist, et viimastel kuudel on kasvanud oluliselt teatud rahvusvaheliste jõudude suhtlus Hongkongi opositsiooniga," kirjutas ajaleht Global Times esmaspäeval. Ajaleht tõi näidetena Hongkongi opositsioonitegelaste hiljutised kohtumised USA välisministri Mike Pompeo ja esindajatekoja spiikri Nancy Pelosiga. 

Päevaleht China Daily avaldas juhtkirjas kahetsust, et osa Hongkongio elanikke on meelitatud teadmatusest opositsiooni ja nende välismaiste toetajate leeri.

Pühapäevane meeleavaldus oli Hiina erihalduspiirkonnas suurim pärast Hongkongi Hiina võimu alla naasmist 1997. aastal.

Hongkongis elab 7,3 miljonit inimest ja korraldajate hinnangul ületas pühapäevasel meeleavaldusel osalenute arv 2003. aasta demonstratsiooni, kui umbes pool miljonit inimest sundis valitsust võtma tagasi ebapopulaarset riikliku julgeoleku seadust.

Samas pole selge, kas meeleavaldajate jõudemonstratsioon suudab Hongkongi juhtkonda mõjutada. Erihalduspiirkonna juht Carrie Lam on sidunud väljaandmisseadusega oma poliitilise maine ning mis tahes kujul taganemine võib kaasa tuua tema Pekingi keskvõimu silmis ebasoosingusse langemise.  

Hongkongi Pekingi-meelsed juhid suruvad parlamendis läbi seadust, mis võimaldaks väljaandmist ükskõik millisele jurisdiktsioonile, millega Hongkongil juba lepingut ei ole, sealhulgas esmakordselt ka Hiinale. 

Hongkongi juhtkonna sõnul on seadus vajalik seaduslünkade täitmiseks, et teha lõpp Hongkongile kui turvapaigale Mandri-Hiinast piirkonda põgenevatele tagaotsitud isikutele. Piirkonna juhtkonna sõnul teisitimõtlejaid ja Hiina valitsuse kriitikuid Pekingile välja ei anta. 

Seaduse kriitikud kardavad aga, et see allutaks Hongkongi elanikud Hiina läbipaistmatule ja politiseeritud kohtusüsteemile. 

Poolautonoomne Hongkong kuulub Hiina koosseisu alates 1997. aastast Suurbritanniaga sõlmitud "üks riik, kaks süsteemi" leppe alusel, mis tagab erihalduspiirkonnale õigused, mis Mandri-Hiinas ei kehti.

Viimastel aastatel on Pekingi keskvõim asunud Hongkongi vabadusi piirama.