/nginx/o/2019/06/12/12256182t1h9f48.jpg)
Euroopa Liidu liidrid kalduvad ilmselt lükkama edasi Albaania ja Põhja-Makedooniaga liitumiskõneluste alustamise, ehkki on hoiatatud, et see võib õõnestada rahutu Balkani piirkonna reformipüüdeid ja stabiilsust.
EL lükkab Albaania ja Põhja-Makedoonia liitumiskõnelused ilmselt edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EL-iga liitumise väljavaated on pannud Balkani riigid end reformima ja korruptsiooni välja juurima. Ka Euroopa Komisjon soovitas mais Albaania ja Põhja-Makedooniaga läbirääkimisi alustada.
EL-i liidrid arutavad kahe riigi kandidatuuri järgmise nädala ülemkogul, kuid selle alaline eesistuja Donald Tusk andis täna märku, et sugugi mitte kõik riigid ei soovi nendega kohe liitumiskõnelusi alustada.
«Teie riik on edastanud kahe viimase aasta jooksul kõik õiged poliitilised signaalid, mida EL kandidaatidelt ootab,» ütles Tusk Põhja-Makedoonia presidendile Stevo Pendarovskile. «Te olete teinud kõik, mida teilt oodati.»
«Aga ma tahan olla teiega aus: mitte kõik liikmesriigid ei ole valmis tegema otsust teiega lähipäevil kõnelusi alustada.»
Laienemine on praegu 28-liikmelise ühenduse otsustusprotsessi keeruliseks muutnud ja pärast 10 riigi liitumist 2004. aastal saabus omamoodi laienemisväsimus.
Jean-Claude Juncker ütles 2014. aastal Euroopa Komisjoni presidendiks saades, et tema ametiajal ei võeta vastu ühtki uut liikmesriiki. Junckeri ametiaeg lõppeb tänavu 31. oktoobril.
EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini hoiatas mais: «Me oleme alati öelnud, et see on teenetel põhinev protsess, nii et kui teened hinnatakse positiivseks, tuleb seda tunnistada.»
Kui me objektiivset protsessi ei tunnusta ega sellele vääriliselt vasta, kahjustab see Euroopa Liidu usaldusväärsust, lisas ta.