Lekkinud dokumendid paljastasid Venemaa mõjutustegevuse Aafrikas (4)
Briti ajalehe The Guardian käsutusse jõudnud lekkinud dokumendid paljastasid Venemaa katsed Aafrikas oma mõjuvõimu suurendada.
Selleks luuakse suhteid praeguste valitsejatega, sõlmitakse lepinguid sõjatehnika müümiseks ning valmistatakse ette järgmise põlvkonna riigjuhte ja agente. Dokumendid sai esmalt kätte Venemaa poolt tagakiusatud oligarh Mihhail Hodorkovski juhitav uurimisprojekt Dossier Centre.
Lekkinud dokumentidest selgub, et Venemaa mõjuvõimu suurendamise operatsiooni juhib Peterburis elav oligarh Jevgeni Prigožin, kes on president Vladimir Putini lähedane liitlane.
Üheks mõjutustegevuse eesmärgiks on USA, Prantsusmaa ja Saksamaa regioonist välja tõrjuda, teiseks eesmärgiks on läänemeelsete ülestõusude ennetamine, seisab dokumentides.
Putini kokaks nimetatav Prigožin on tuvastatud ka isikuna, kes juhib Peterburi kurikuulsat trollivabrikut ning rahastab Putini eraarmeed ehk Wagner Gruppi. Prigožiniga üritati ka ühendust võtta, kuid vastust ei saadud. Varasemalt on oligarh eitanud sidemeid trollivabrikuga ning väitnud, et Wagner Gruppi pole olemas. Putin on väitnud, et Prigožini ettevõtted pole Venemaa riigiga seotud.
Dokumentidest selgub, et Prigožin on olnud seotud mitmete Aafrikas korraldatud operatsioonidega, millega üritatakse Musta Mandrit muuta oma strateegiliseks tugipunktiks. Prigožini ettevõtete tegevus koordineeritakse Venemaa välis- ja kaitseministeeriumi kõrgete ametnikega. Dokumentides nimetatakse erinevaid Prigožini ettevõtteid koodnimega Firma.
Guardiani teatel on Putin hakanud Aafrika vastu huvi tundma pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, sest järgnenud sanktsioonide valguses tekkis vajadus uute sõprade ja ärivõimaluste järgi.
Dokumentides nimetatakse Kesk-Aafrika Vabariiki (KAV) strateegiliselt oluliseks riigiks, mis on puhvertsoon moslemiusku Põhja-Aafrika ja kristliku Lõuna-Aafrika vahel. Välja tuuakse, et just KAVi kaudu on võimalik Venemaal üle kontinendi laieneda. Samuti on Vene ettevõtetel võimalik seal saada tulusaid maavarade kaevandamise lepinguid.
Venemaa huvi Aafrika vastu on näha ka nende hiljutisest tegevusest. 24. mail teatas Kreml, et Kongo DVsse saadetakse oma sõjalised eksperdid, kes hakkavad hooldama Venemaalt pärit sõjatehnikat. Praeguseks on Venemaal sõlmitud sõjalised koostöölepped 20 Aafrika riigiga.
Viis päeva pärast Kongo DV kohta tulnud uudist teatas Kreml, et oktoobris toimub Sotšis Venemaa-Aafrika tippkohtumine, mille eesmärgiks on poliitilise, majandusliku ja kultuurilise koostöö arendamine.
Guardian tutvus ka dokumentidega kaasas olnud kaardiga, mis koostati eelmise aasta detsembris. Seal näidati Firma seoseid erinevate Aafrika riikide valitsustega. Erinevatele koostöövormidele olid omistatud sümbolid ning riikidele anti koostöö taseme põhjal hinne vahemikus 1-5.
Hinde 5 teenisid ära KAV, Sudaan ja Madagaskar. Hindega 4 märgistati Liibüa, Zimbabwe ja Lõuna-Aafrika Vabariik (LAV). Hinne 3 anti Lõuna-Sudaanile ning hinne 2 Kongo DV-le, Tšaadile ja Zambiale.
Teistes dokumentides märgiti Uganda, Mali ja Ekvatoriaal Guinea riikidena, kus kavatsetakse tööd alustada. Egiptust ja Etioopiat nähakse riikidena, kellega koostöö oleks võimalik.
Muu hulgas anti ka ülevaade saavutatud edusammudest. Nii oli KAVi puhul välja toodud, et vabanetud on Prantsusmaaga sama meelt poliitikutest, kelle hulgas on näiteks Rahvusassamblee saadikud ja riigi välisminister. Välisminister Charles-Armel Doubane sai detsembris ametist priiks. Samuti väidetakse, et kohalikku armeed on tugevdatud ning asutatud on ajalehti ning raadiokanaleid.
Madagaskari puhul tuuakse välja, et uus president Andry Rajoelina võitis valimised tänu Firma toetusele. President eitab Venemaalt abi saamist.
Võtmetähtsusega Sudaani puhul koostasid Venemaa eksperdid nn reformikava, mille eesmärgiks oli diktaator Omar al-Bashiri võimu säilitamine. Selleks võeti kasutusele sisuliselt sama taktika, mida kasutab Venemaa opositsioon Putini vastu. Guardiani teatel võidi plaan suures osas kopeerida, sest ühes kohas oli riiginimi jäänud vahetamata ja dokumendis oli Sudaani asemel juttu hoopis Venemaast.
Teine taktika oli libauudiste ja videote levitamine, mis kujutaks Sudaani meeleavaldajaid islamisvastaste, Iisraeli-meelsete ja LGBT kogukonda toetavatena. Venemaa nõudis Sudaani valitsuselt ajalehtede trükihinna tõstmist, et muuta kriitikute jaoks oma sõnumi levitamine keerulisemaks.
Prigožin saatis Bashirile kirja, milles kurtis, et diktaator pole nõuandeid piisavalt kuulda võtnud. Lekkinud kirjas kritiseeriti ka Sudaani valitsuse tegevusetust ning liiga ettevaatlikku positsiooni. Bashir kõrvaldati võimult aprillis toimunud riigipöördega.
Dokumentides tehti ka ettepanekuid transpordi arendamiseks Aafrikas. Nii käidi välja idee trans-Aafrika maanteest ja erinevate raudteede ehitamisest. Pakuti, et raudteega tuleks ühendada Senegal ja Sudaan. Maanteed sooviti Sudaanist Kameruni. Seni pole kumbki projekt veel algust saanud.
Ühe 2018. aasta märtsis koostatud dokumendi tööversioonis räägiti «Aafrika maailma» loomisest. Tahetakse koostada andmebaas Euroopas ja USAs elavatest aafriklastest, et hakata valitud isikutest vormima tulevasi riigijuhte ning mõjuagente. Lõppeesmärgina määratleti lojaalsete esindajate olemasolu terves Aafrikas. Kiiremate praktiliste sammudena toodi välja näiteks Venemaa poolt kontrollitud valitsusväliste organisatsioonide loomine Aafrikas.
Tänaste edusammude kohta selged andmed puuduvad. Samas usutakse, et dokumendis mainitud meediaprojektidega on algust tehtud, näiteks on loodud Marokos baseeruv veebiportaal Africa Daily Voice ja Madagaskaril tegutsev Afrique Panorama.