:format(webp)/nginx/o/2019/06/12/12256638t1h8ae2.jpg)
Aastakümneid kestnud piirivaidlused Guatamala ja Belize’i vahel loodetakse lahendada Rahvusvahelise kohtu abiga.
Guatemala ja Belize on palunud ÜRO abi piiritüli lahendamisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haagis tegutseva Rahvusvahelise kohtu andmetel palusid kaks Kesk-Ameerika riiki abi piirivaidluste lahendamisel pärast Guatamala rahvahääletusi 2018. aastal ja Belize’i rahvahääletusi sel aastal.
Piirivaidlus ulatub kuni Ameerika koloniaalajani. Guatamala tunnistas Belize’i iseseisvust 1990ndate alguses, kuid Belize’i piirinõudmisi ei tunnistanud. Tänaseni hõivab Guatamala umbes 11 000 ruutkilomeetri suurust osa Belize'ist, ehk umbes poolt Belize’i territooriumist.
Riigid on nõustunud lõplikult aktsepteerima Rahvusvahelise kohtu otsust. Otsuseni jõudmine võib võtta aastaid.
Belize’is elab umbes 375 000 inglise keelt kõnelevat inimest. Riik sai iseseisvaks 1981. aastal. Enne eurooplaste tulekut elasid riigi territooriumil maiad. Esmalt asustasid territooriumi hispaanlased ning 17. sajandil Inglise mereröövlid. Hiljem sai riigist Briti koloonia, mida ümbritsesid Hispaania kolooniad.