:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12258204t1hddce.jpg)
Ungari valitsus plaanib võtta rangema kontrolli alla riigi teadlasi koondava teaduste akadeemia tegevuse. Ungari ja välismaa teadlaste sõnul on tegu pretsedenditu rünnakuga akadeemilisele vabadusele.
Orbán tahab kontrolli Ungari teaduste akadeemia üle (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Viktor Orbáni valitsus on alates võimule tulemisest 2010. aastal kinnistanud kontrolli mitmetes ühiskonna sektorites, survestades iseseisvate meediaväljaannete tegevust, mittetulundusühinguid ja filantroop George Sorose asutatud Kesk-Euroopa ülikooli.
Järgmine sihtmärk paistab olevat Ungari teaduste akadeemia. Nimelt plaanib valitsus muuta selle struktuuri nii, et tekiks uus juhtorgan, kuhu kuuluksid enamuses valitsuse poolt määratud esindajad.
Eelnõu on praegu arutamisel parlamendis, kus Orbáni parteil Fideszil on enamus. Hinnangute kohaselt peaks eelnõu saama parlamendi heakskiidu ja jõustuma 1. septembril.
Ungari valitsusametnike sõnul on mõistlik, et valitsusel on sõnaõigus selle üle, kuidas riigi raha kasutatakse.
«Teaduste akadeemia on suverääne institutsioon, kuid see ei seisa eraldi rahvuslikest huvidest,» lausus Ungari välisminister Péter Szijjártó eelmisel nädalal. «See on ilmne, et nad peaksid teostama uurimusi aladel ja suundadel, mis on olulised riigi edasist konkurentsivõimet silmas pidades.»
Karistus kriitika eest
Akadeemia teadlased usuvad, et samm on karistus sotsiaalteadlastele Orbáni valitsuse suunalise kriitika eest.
«Me ei ole kunagi kartnud kritiseerida valitsust, kui uuringud näitavad problemaatilisi poliitikaid,» märkis akadeemia teadurite tegevust koordineeriva instituudi esindaja Emese Szilágyi. «Riigi mitteliberaalne valitsus on juba mitmed sektorid ümber korraldanud ja on selge, et see rünnak akadeemia vastu sobitub sündmuste jadasse.»
Szilágyi sõnul on suur enamus akadeemia liikmeid valitsuse plaani vastu ja selle jõustumist üritatakse takistada igal võimalikul viisil.
Ungari kaubanduse ja tööstuse minister László Palkovics on varem kritiseerinud akadeemiat poliitikasse tungimise eest. «Nende töö on anda teaduslikku nõu ja soovitusi,» lausus ta eelmisel aastal intervjuus valitsusmeelsele väljaandele. «Mõnel juhul on akadeemia muutunud poliitiliselt aktiivseks ja see ei ole nende ülesanne.»
Akadeemia presidendi ja matemaatiku László Lovászi sõnul on valitsusel väär arusaam teaduste rollist.
«Sotsioloogilised, majanduslikud ja poliitilised uuringud võivad kritiseerida teatud poliitikaid ja ma arvan, et on mõistlik, kui valitsus seda kriitikat kuulaks. See on erinev poliitilisest tegevusest, millega üritatakse valitsust muuta,» märkis ta eile akadeemia peahoones Budapestis toimunud pressikonverentsil.
Lovász märkis, et valitsuse plaan võib mõjutada kõige rohkem sotsiaalteadusi, kuid kannatada võivad ka loodusteadused, sest muutused teeksid keeruliseks tegelemise pikaaegsete uurimisprojektide ja uurimistööga, mis ei ole valitsuse prioriteetide nimekirjas.
Ohtlik pretsedent
Lovászi sõnul on valitsuse agressiivne ja ebasobiv strateegia läbirääkimistel usaldust riiki õõnestanud. Tema sõnul edastati algne otsus akadeemia rahastamise muutmise kohta eelmisel aastal e-kirja teel ning akadeemiale anti vastamiseks vaid 54 minutit.
Euroopa loodus- ja humanitaarteaduste akadeemiate ühenduse presidendi Antonio Loprieno sõnul on vastuvõetav, kui valitsus seab teadusuuringutele eraldatud raha suunamiseks umbmäärased juhendid, kuid Ungaris plaanitav seadus on kindlasti ebasobivalt rangelt teadustegevust kontrolliv.
Loprieno lisas, et Ungari valitsuse sammud on Euroopa Liidu riikides pretsedenditud ning väljendas muret, et sellele võib järgneda ka teiste riikide sarnane initsiatiiv.
«Seni ei ole me seda mujal näinud, kuid see võib juhtuda riikides, mis liiguvad populistlike valitsuste poole, mis ei austa teadust ning mille tagajärjel võivad ülikoolid ja teadusasutused muutuda sihtmärkideks,» sõnas Loprieno.
Ungari teaduste akadeemia koondab 15 instituuti ja 150 uuringurühma, milles on kokku tegevad ligi 3000 teadlast.