Saksa kohus otsustas, et kuketibude massiline tapmine jääb legaalseks

Kanafarm Belgias, Antwerpi linnas. Foto: Francois Lenoir / Reuters / Scanpix

Saksamaa riiklik halduskohus otsustas neljapäeval, et kana- ja munafarmid tohivad endiselt soovimatuid tibusid tappa.

2013. aastal keelas Põhja Rhine-Westphalia osariik munafarmidel tibude tapmise. Kaks osariigis tegutsevat munafarmi esitasid otsuse vastu apellatsiooni.

Saksamaa loomakaitse akti esimene paragrahv ütleb: «Keegi ei tohi mõjuva põhjuseta tekitada loomadele valu või piina».

Madalam kohus otsustas, et loomade tapmine toidu tarvis on piisavalt mõjuv põhjus. Otsuse tõttu jätkus kohtusaaga riiklikus halduskohtus.

Neljapäeval Leipzigi linnas kinnitas kohus, et tibude tapmine püsib legaalsena, kuni leitakse alternatiivne lahendus. Saksamaa Roheliste erakonna liige Friedrich OstenDorff ütles, et oli kohtuotsuses üllatunud ja pettunud.

Pärast koorumisjärgset soo määramist tapetakse miljardeid tibusid kas gaasi või jahvatamise teel. Ametnike sõnul tapetakse Saksamaal umbes 45 miljonit kuketibu igal aastal. Muna- ja linnulihatööstuses on kuketibud üsna kasutud, sest nad ei mune ja kasvavad palju aeglasemalt kui kanad.

Otsus kehtib ajutiselt, kuni leitakse parem alternatiiv. Kuketibude massiline tapmine on munatööstuses tavaline nähtus.

Saksamaa põllumajandusminister Julia Klöckner kirjeldas tava kui «eetiliselt kõlbamatu» ja nõudis tava keelustamist.

Inglismaa loomakaitseorganisatsiooni (Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals) sõnul on tibude jahvatamine inimlikum kui gaasitamine. Kui jahvatamist õigesti teha, siis surevad tibud sekundiga, gaasi kasutades võib protsess kesta mitu minutit.

Pärast aastaid kestnud uuringuid ja miljoneid eurosid riigikassast on Saksamaal tegutsev firma Seleggt alates eelmisest aastast müünud esimesi «tapmisvabu» mune.

Tibu sugu määratakse enne koorumist. Muna seest võetakse vedelikuproove ning hormoonide järgi tuvastatakse, kas sünnib kukk või kana. Munadest, mida tarvis ei ole, tehakse loomasööta.