/nginx/o/2019/06/13/12260266t1hafcb.jpg)
Euroopa euroskeptilised ja parempopulistlikud parteid võtsid täna Euroopa Parlamendis uueks nimeks Identiteet ja Demokraatia (Identity and Democracy), kuid näod selles fraktsioonis on endised nagu ka poliitika.
Europarlamendi parempopulistid muutsid nime, kuid mitte poliitikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maikuistel europarlamendivalimistel tugeva toetuse saanud grupp võttis endi hulka Saksa erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja kordas lubadust taas Brüsselist sõltumatuks saada, tugevdada julgeolekut ja peatada migrantide sisenemine Euroopasse.
«Asjad peavad muutuma, sest valijad nõuavad seda,» ütles Prantsuse Rahvusliidu liider Marine Le Pen ajakirjanikele. «Inimeste selja taga läbi viidavate salamanöövrite aeg on ümber.»
«Katse luua Euroopa üliriik ei ole toonud mingit lisaväärtust,» sõnas Itaalia asepeaministri Matteo Salvini Liiga esindaja Marco Zanni.
Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni kuulub 28 Euroopa Liidu liikmesriigist üheksa, neil on uues parlamendis 73 kohta - kaks korda rohkem kui seni. 751-kohalises parlamendis tähendab see 10 protsenti kohtadest.
Eesti rahvusringhäälingu andmeil sai EKRE poliitikust Jaak Madisonist fraktsiooni laekur.
«Me üritame kokku hoida eelkõige soomlaste ja taanlastega ehk Põlissoomlastega ja Taani Rahvaparteiga. Nendega koos oleme vaadanud, et kõige mõistlikum on olla parempoolses grupis, mis tõenäoliselt hetkeseisuga saab olema üks kõige suuremaid,» selgitas Madison ringhäälingule.
Parlamendi suurimad fraktsioonid - paremtsentristid ja vasakpoolsed - kaotasid 23.-26. mai valimistel kohti, kuid koos liberaalide ja rohelistega on neil ikka kindel enamus.
Identiteedi ja Demokraatia liidrid, kelle hulgas oli Le Pen ainuke naine, kinnitasid, et soovivad muutusi, kuid ei taha Euroopa Liidu lõppu. Nad lubasid, et jätavad ukse lahti ka teistele parteidele, seal hulgas Nigel Farage'i Brexiti Parteile ja Ungari võimuerakonnale Fidesz.
«Meie jaoks on Euroopa geograafiline mõiste ja kultuurisfäär. Euroopa kaitsmine nähtuste eest nagu massiränne Kolmandast Maailmast ja selle tagajärjed on väga euroopalik,» ütles Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-Aho.
Küsitavaks jääb, kas fraktsioon suudab Euroopas ühtseks jääda, sest rahvuslikkusest tingituna on erakondade siseriiklikud huvid sageli vastandlikud. Parempopulistid on ka varem jõude koondada üritanud.
«Me ei loobu oma identiteedist. Ma arvan, et see meid ühendabki,» ütles AfD esindaja Jörg Meuthen, kes lisas, et fraktsioon on vastu Venemaa sanktsioonide pikendamisele. Ta avaldas toetust pragmaatilistele suhetele ja «normaalsele koostööle» Venemaaga, nagu ka muu maailmaga.
Suure euroskeptikute grupiga ei liitunud Konservatiivide ja Reformistide grupp, kus domineerib Poola võimupartei. Põhjuseks on just suhtumine Venemaasse. Samuti jätkab eraldi Brexiti juhttegelane Nigel Farage, lisas ringhääling.