:format(webp)/nginx/o/2017/02/15/6343207t1h2419.jpg)
Pooled surmava ebolaviiruse puhangud jäävad leidmata, ütlesid uurijad neljapäeval ajal, mil Kongo Demokraatlikus Vabariigis vältavas puhangus on surnud sadu inimesi ning see on levinud kõrvalasuvasse Ugandasse.
Uuring: pooled ebolapuhangutest jäävad leidmata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebola, mis levib inimeselt inimesele kehavedelike kaudu, on üks kõige agressiivsemaid troopilisi hemorraagilisi palavikke. Tavaliselt tapab see nakatunu mõne päevaga.
Ebola on haruldane ning levib peamiselt Kesk- ja Lääne Aafrika eemalasuvates maapiirkondades. Seepärast arvavad teadlased, et paljud nakatunud jäävad kas diagnoosimata või diagnoositakse neil ekslikult muu haigus. Näiteks malaaria või tüüfus.
Ebola avastati 1976. aastal ning sestsaati on maailmas olnud 10 suurt ja kümneid väiksemaid ebolapuhanguid. Igaüks neist saab alguse loomast, kellest see levib inimestesse ja siis inimeste vahel. Seda tuntakse haigustekitaja ülekandena.
Cambridge'i ülikooli uurijad võtsid ette mitu eelmise suurema, Lääne-Aafrika 2013.-2016. aasta puhangu andmebaasi ja matkisid nende pinnalt tuhandeid puhanguid.
Nad uurisid, kui sage on võimalus, et haigustekitaja ülekanne vaibub enne laiemasse elanikkonda jõudmist. Nad võrdlesid seda täiemahulise puhangu tekkimise tõenäosusega.
Tulemused näitasid järjepidevalt, et tõenäoliselt tuvastatakse igast kahest ebolapuhangust vaid üks.
Lisaks arvutasid nad, kui suur on tõenäosus, et tervishoiutöötaja tuvastab isoleeritud ebolajuhtumi - alla 10 protsendi.
Hiljutisim puhang, mis algas Kongo DV idapoolsetest Põhja-Kivu ja Ituri provintsist augustis, on seni tuvastatud üle 2000 nakatumise. Umbes kaks kolmandikku neist lõppesid surmaga.
Emma Glennon Cambridge'i veterinaarmeditsiini osakonnast rõhutas, et puhangute ennetamiseks tuleb haigustekitaja ülekannet paremini mõista.
Tema sõnul võisid 2018.-2019. ning 2013.-2016. aasta puhanguid hullemaks ajada inimeste suurem liikuvus, konfliktid ning efektiivse diagnoosi puudumine.
«Teadmine, et ebola esimesed mõned juhtumid tuvastatakse harva, rõhutab seda, kui vajalik on nakkuskontrolli ja diagnostiliste vahendite laiem kättesaadavus.»
Uuring avaldati teadusajakirjas PLOS Neglected Tropical Diseases.