Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Vene rühmitused korraldasid eurovalimiste ajal laiaulatusliku mõjukampaania
Täiendatud 14.10!

Katkine Euroopa Liidu lipp. FOTO: CLEMENS BILAN / EPA / Scanpix

Vene rühmitused korraldasid Euroopa Parlamendi valimiste ajal laiaulatusliku desinformatsioonikampaania, mille eesmärgiks oli mõjutada valimistulemusi, teatas Euroopa Komisjon täna.

Digitaalsete kampaaniate eesmärk oli õõnestada Euroopa Liidu demokraatlike institutsioonide usaldusväärsust ning kasutada vastuolulisi teemasid avaliku meelepaha tekitamiseks, teatasid Brüsseli institutsioonid täna avaldatud raportis.

«Kogutud tõestusmaterjal paljastas Vene agentide järjepideva ja ulatusliku desinformatsioonitegevuse, mille eesmärk oli vähendada valimisaktiivsust ja mõjutada valijate eelistusi,» kirjutati raportis.

«Strateegia kattis laia teemavaldkonda alates Liidu demokraatlikust legitiimsusest kuni avalike erimeelsuste ära kasutamiseni migratsiooni ja suveräänsuse teemadel,» lisati analüüsis.

Rünnakute omistamine Vene allikatele on tavapäratu, sest üldiselt on EL küberrünnakutest rääkides välisriikidele osutamisel ettevaatlik.

Kuid viimati on Venemaa tegevus tõusnud teravdatud tähelepanu alla seoses eelmisel aastal toimunud küberrünnaku katsetega rahvusvahelistele institutsioonidele Haagis ja EL-i diplomaatilisele esindusele Moskvas.

Euroopa Komisjoni voliniku Julian Kingi sõnul dokumenteris StratComi rakkerühm Venemaa allikatele omistatud desinformatsioonijuhtumeid kaks korda rohkem kui samal ajal aasta tagasi – ligi tuhat võrreldes pisut üle 400-ga.

«Trend on pigem see, et suuremahuliste häkkimiste ja lekete asemel on võetud kasutusele hoolikalt sihitud lähenemine, mis kasutab libakontosid ja automatiseeritud tarkvara, et võimendada ühiskonda lõhestavat sisu. Sellega üritatakse mõjutada nii kohalikku tasandit kui radikaliseerida poliitilist debatti,» märkis King.

«Me ei saa öelda, et need valimised oleks olnud desinformatsioonist puutumata,» jätkas King. «Neil registreeriti massiliselt libakontode ja automatiseeritud kontode tegevust ning seda mitmetes liikmesriikides – Poolas, Lätis, Hispaanias, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, kui vaid mõningaid nimetada.»

Euroopa Liidu valverühmitused eemaldasid miljoneid libakontosid või kasutajaid, mis jagasid eksitavat informatsiooni, teatas Euroopa Komisjoni volinik Věra Jourová.

Samas ei ole EL tuvastanud ühtegi suuremat rünnakut valimissüsteemide ega konkreetse poliitilise kampaania vastu, nagu toimus 2016. aasta USA presidendivalimistel ja 2017. aastal Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kampaania ajal.

«Desinformatsioonikampaaniad olid keerukad ja keskendusid oskuslikult teemadele, mis olid vastavatele sihtrühmadele olulised,» kommenteris Chloe Colliver Strateegilise Dialoogi Instituudist.

Lisaks laenasid algselt Vene rühmituste kasutatud taktikaid siseriiklikud poliitilised organisatsioonid ja poliitikud, näiteks üritati mõjutada sellega sotsiaalmeedias toimuvat arutelu.

Taktikate eesmärk oli EL-i analüütikute sõnul äärmuslike ideede propageerimine ja poliitiliste debattide polariseerimine.

Analüütikute sõnul on vara täpselt hinnata, kas veebikampaaniad mõjutasid konkreetsete erakondade toetajate valimisosalust.

Raport kinnitab desinformatsiooniekspertide varasemaid uuringuid, mis tõestavad, et Euroopa poliitikud ja Venemaa laenavad üksteiselt kübertaktikaid ning seetõttu muutub sisu allikate tuvastamine üha keerulisemaks.

Tagasi üles
Back