Moskva valis e-hääletamiseks teise meetodi kui eeskujuks pakutud Eesti

Valimised Venemaal.

FOTO: Sputnik/Scanpix

​Venemaa laseb tänavu sügisel kohalikel valimistel esimest korda eksperimendi korras kolmes Moskva valimisringkonnas valida elektrooniliselt. Algul lubati eeskujuks võtta Eesti e-valimised, kuid tegelikkuses toimuvad need üsnagi erinevalt. 

2005. aastast Eestis toimuvate e-valimiste kogemuse ülevõtmist tõi eesmärgiks Moskva e-hääletuse üks suurimaid propageerijaid, Venemaa sõltumatu ajakirjanduse ühe tuntuma kanali raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov. E-valimiste eest vastutanud Moskva ametnikud otsesõnu maailmas palju kiitust leidnud Eesti süsteemi kopeerimisest ei rääkinud, kuid lubasid sellega tutvuda. 

Eesti kogemus neile ilmselt erilist mõju ei avaldanud, sest kui hiljuti avalikustati Moskva e-hääletuse läbiviimine, siis selgus, et erinevusi Eesti e-hääletusega on palju. Näiteks kui Eestis saab üle interneti hääletada nädal aega eelvalimiste ajal ning häält saab selle aja jooksul muuta, siis Moskva duumavalimistel saab arvuti või telefoni teel oma hääle anda vaid valimispäeval valimisjaoskondade lahtioleku ajal ning juba antud häält enam muuta ei saa. Eestis on mitmekordse hääletamise võimalus on seadustatud selleks, et kaitsta hääletajat mõjutamise eest hääletamise ajal. Surve avaldamise korral saab hääletaja oma hääle hiljem uuesti anda. 

Kuid peamine ja kõige põhimõttelisem erinevus on häälestuskeskkonnas ja hääletaja tuvastamises. Eestis toimuvad e-valimised sõltumatu riikliku valimiskomisjoni portaalis, siis Venemaa pealinnas viiakse need läbi Moskva linnapea tegevust ametlikult kajastavas portaalis mos.ru ehk et seda korraldab ise valimistulemustest huvitatud täidesaatev võim. E-hääletusel osalemiseks tuleb ennast registreerida linnapea portaalis, mille kaudu toimub hiljem ka hääletaja tuvastamine SMSiga saadetud koodi kaudu. Eestis tuvastatakse e-hääletaja teatavasti ID-kaardi kaudu. 

Seejuures on Venemaal valimisi reguleerivas seaduses kirjas, et valimisi korraldavad ja viivad riigis läbi valimiskomisjonid, mitte keegi muu. Peamine põhjus selliseks korralduseks on see, et Venemaa valimiskomisjonid pole lihtsalt tehniliselt valmis e-hääletuste korraldamiseks. Föderaalseadus e-hääletuste võimaldamiseks võeti Venemaa parlamendis vastu alles kuu aega tagasi, kui esimese taolise eksperimendi korraldamine Moskvas oli juba täies hoos. 

Kriitikute sõnul on Moskva e-hääletuse peamine risk, et hääletaja tuvastamine ja hääle salvestamine toimub kõik linnavalitsuse portaali kaudu, kus hääletajal endal (ja ka vaatlejatel) puudub võimalus kontrollida, kas hääl läks ikkagi sellele kandidaadile, kelle poolt ta hääletas. Oposotsiooni meelest võimaldab selline lahendus hääletustulemuste võltsimist. Moskva linnavalitsus pole siiani selgelt välja öelnud, kuidas valimiste vaatlejad saavad kontrollida e-häälte andmise õigusust, et nendega ei manipuleeritaks. 

Eesti e-hääletuse üks väljatöötajaid Tarvi Martens nentis, et Moskvas valitud viis e-hääletamiseks pole «kõige kangemalt turvatud». Tema sõnul on aga sellisel nõrgemal viisil kohalikul tasemel e-hääletamisi korraldatud üsna laialdaselt näiteks ka USAs ja Kanadas, asi olevat kohalikul tasemel kandideerivate poliitikute üldises nõusolekus valitud skeemi ja turvatasemega.

Mastaabilt on Moskva e-hääletus 1,3 miljoni elanikuga Eestiga täiesti võrreldav. Eksperimendiks valitud kolm Moskva valimisringkonda hõlmavad endas kaheksat rajooni, kus elab 800 000 inimest, neist kõige suuremas rajoonis (Lõuna Tšertanovo) peaaegu 150 000 inimest. E-häälte mõju valimistulemusele pole ilmselt märkimisväärne, sest üheski neist kolmes valimisringkonnas pole oodata teravat valimisvõitlust, võitjad on seal sisuliselt ette teada. 12 miljoni elanikuga Moskvas valitakse vaid 45-kohaline linnaduuma (võrdluseks: 420 000 elanikuga Tallinnas kuulub linnavolikogusse 79 saadikut) septembri algul.

Tagasi üles