Šveitsis avaldasid tuhanded naised meelt võrdsete palgatingimuste eest

Copy
Foto protestijast Šveitsis.
Foto protestijast Šveitsis. Foto: GEORGIOS KEFALAS / EPA

Šveitsis avaldasid reedel tuhanded naised meelt oma õiguste ja võrdsete palgatingimuste eest, teatasid üleriigilised protestimarsid korraldanud ametiühingud.

«Aasta 2019 14. juuni läheb Šveitsi ajalukku suurima poliitilise sündmusena,» kirjutati 16 Šveitsi ametiühingu ühisavalduses.

Korraldajate enda hinnangul osales kogu riigis meeleavaldustel sadu tuhandeid naisi. Ametlikult pole osalejate nii suurt arvu siiski kinnitatud.

Naised avaldasid kogu riigis meelt ja streigivad võrdse palga nimelt; esimesest sellisest üleriigilisest streigist möödub peagi 30 aastat.

1991. aasta 14. juunil, kümme aastat pärast sugude võrdsuse sätestamist Šveitsi põhiseaduses, läks pool miljonit Šveitsi toona 3,5 miljonist naisest tänavatele, et võidelda jätkuva ebavõrdsuse vastu.

Kolmkümmend aastat hiljem ei ole protesti korraldajate sõnul olukord palju paranenud. Naised teenivad seal meestest endiselt keskmiselt 20 protsenti vähem.

Võrdselt kvalifitseeritud naiste ja meeste palgalõhe on riigis endiselt umbes kaheksa protsenti, teatas riigi statistikaamet.

Korraldajad ärgitasid naisi jätma pooleli töö, sealhulgas majapidamistööd, et juhtida tähelepanu naiste olulisele panusele ühiskonda.

«Eesmärk on seisata riik feministliku streigiga, naiste streigiga,» ütles aktivist Marie Metrailler uudisteagentuurile AFP.

Meeleavaldajad nõusid ka nulltolerantsi naistevastase vägivalla suhtes ja rohkem austust ning tasu naiste panusele. Muu hulgas nõuti ka riikliku miinimumpalga kehtestamist.

Paljudel naistel keelati 1991. aasta esimesest streigist osa võtta ja korraldajad kartsid selle kordumist ka sel reedel, kuivõrd üritusele on täiesti vastu riigi peamine tööandjate liit.

Hiljutine Tamedia küsitlus näitab aga, et streiki pooldab 63,5 protsenti Šveitsi rahvastikust.

Toetust on avaldanud ka hulk poliitikuid ja parlament on otsustas sündmust tähistada 15-minutise pausiga.

Uuele meeleavalduse andis hoogu pahameel, et parlament ei suutnud muuta mullu vastu võetud palgajärelevalve seadust.

Seaduse lõpptekst hakkas kehtima ainult üle saja töötajaga firmadele, mis moodustavad vähem kui ühe protsendi riigi tööandjatest. Seejuures ei sisaldanud see karistusi firmadele, mis palgalõheprobleemi ei lahenda.

Šveits oli üks viimaseid riike Euroopas, mis naistele valimisõiguse andis, tehes seda alles 1971. aastal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles