Vahemeremaad asusid kadunud migrante otsima
Vahemere riigid astusid sel nädalal otsustava sammu selgitamaks välja, mis on saanud tuhandetest migrantidest, nende seas hulgast Süüria sõjapagulastest, kes on teel Euroopasse kadunuks jäänud.
Küpros, Kreeka ja Malta lubasid Haagis rahvusvahelise kadunud isikute komisjoni (ICMP) koosolekul koordineerida ja tõhustada püüdeid jõuda jälile ligi 18 500 migrandile, kes on alates 2014. aastast üle Vahemere Euroopa poole teele asunud, kuid kellest sestpeale midagi teada ei ole.
Itaalia, kus populistlik valitsus ja siseminister Matteo Salvini on asunud rakendama migrantide suhtes ranget poliitikat, ühisavaldusega ei liitunud.
Nimetatud neli riiki on peamised, mille kaudu Süüriast ja teistest piirkondadest põgenevad inimesed püüavad Euroopasse siseneda.
Kadunute saatuse väljaselgitamine on eriti oluline nende perekondade jaoks, rõhutas komisjon.
«Me alustame äärmiselt tähtsat protsessi,» ütles Jordaania kuninganna Noor, kes on üks komisjoni pikaajalisemaid liikmeid.
«Aidates perekondi ja kogukondi, kes on oma liikmed konfliktis kaotanud, saame luua tee tõe, õiguse ja leppimiseni,» lisas ta.
ICMP kasvas välja endise Jugoslaavia konfliktidest ja selle moodustas 1996. aastal toonane USA president Bill Clinton. Komisjon kasutab kadunud isikute leidmiseks üha täiustuvat DNA-tehnoloogiat.
Nüüdseks on ICMP suutnud tuvastada 70 protsenti 1990. aastatel Balkani konfliktides kadunuks jäänud 40 000 inimesest ja 90 protsenti ligi 8000-st 1995. aasta Srebrenica veresauna ohvrist.
Nüüd asutakse tööle viimaste aastate suurima inimkatastroofi - 2014. aastal puhkenud Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Euroopa rändekriisi kallal.
ICMP esindajad paluvad abi kadunuks jäänud migrantide, eriti Süüria sõjapõgenike leidmiseks, sest teadmata on umbes 85 000 sõja eest pagenu saatus.
Komisjon tahab saada Süüria naaberriikidelt luba kaardistada tuhandeid põgenikke, see aitaks ka sõjakuritegudele jälile jõuda, ütles kuninganna Noor.