Guardian: ÜK ja Venemaa kaaluvad May ja Putini kohtumist

Vladimir Putin.

FOTO: YURI KADOBNOV / AFP / Scanpix

Ühendkuningriik ja Venemaa kaaluvad võimalust korraldada kuu lõpus toimuval G20 tippkohtumisel Osakas Briti peaministri Theresa May ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumine, kirjutab Guardian. 

Leht märgib, et liidrid ei kohtu, kui mõlemad pooled pole veendunud, et see saab olema viljakas ja ühine päevakord saavutatav. 

Tegemist oleks esimese kohtumisega sel tasemel pärast Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamist mullu märtsis. Selle vahejuhtumi tõttu saadeti Ühendkuningriigist välja 23 Vene diplomaati, millele Moskva vastas samaga. 

Briti diplomaatide väljasaatmine kahjustas lehe andmeil rängalt riigi võimet analüüsida olukorda Venemaal seestpoolt. Moskva sulges ka Briti Nõukogu bürood ja konsulaadi Peterburis. 

London ei oota, et Venemaa võtab endale vastutuse Skripali mürgitamise eest ja lubab kaks sõjaväeluure GRU agenti Ühendkuningriigile kohtupidamiseks välja anda.

Kuid ajaleht märgib, et suhete väljatoomiseks sügavkülmutatud seisust piisaks võib-olla teatavat laadi tunnistamisest, et seesugused intsidendid ei tohiks korduda.

«Suurbritannial on vaja kindlust, et Venemaa on teinud sellest episoodist õiged järeldused,» kirjutab leht. 

28.-29. juunil peetav G20 tippkohtumine on ilmselt May viimane rahvusvaheline ettevõtmine. Putin pidas põgusa jutuajamise Mayga G20 kohtumisel mullu novembris Argentinas. 

Endine GRU polkovnik Skripal mõisteti 2006. aastal süüdi riigireetmises. Ta kandis Venemaal karistust luuramises Suurbritannia kasuks, kuni president andis talle 2010. aastal amnestia spioonidvahetuseks Venemaa ja USA vahel. Ühendkuningriik pakkus Skripalile varjupaika ja kodakondsust. 

2018. aasta 4. märtsil leiti Sergei ja Julia Skripal teadvusetuna Salisburys. Briti uurijad jõudsid järeldusele, et nende vastu kasutati närvimürki Novitšok. Järeldusi kinnitas Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon. 

Briti võimud süüdistasid Skripalide tapmise katses Venemaad, mis on omakorda süüdistusi eitanud.

Putin ise distantseeris hiljuti oma avalikes kommentaarides Vene poliitilise klassi ja luureagentuuride tegevuse. 

«Kui kõik on öeldud ja tehtud, on meil vaja pöörata teine külg sel lehel, mis on seotud spioonide ja tapmiskatsetega,» lausus ta Peterburi majandusfoorumi ajal. 

Ta kirjeldas Skripali, kes oli reetnud kümneid Vene agente MI6-le kui Londoni spiooni.

«Ta on teie agent, mitte meie. See tähendab, et teie luurasite meie järele ning mul on seetõttu raske öelda, mis temaga juhtus. Me peame oma lõplikus analüüsis selle kõik unustama,» lisas ta.

Putini sõnul on «üleilmsed probleemid, mis puudutavad ühiseid majandus-, sotsiaal- ja julgeolekuhuve, tähtsamad luureteenistuste mängudest.» 

Vene president mainis ka oma hiljutist kohtumist Briti kogukonnaga, nimetades seda väga heaks. 

«Meil on 22 miljardi dollari väärtuses Briti investeeringuid. Need inimesed tahavad tunda end turvaliselt. Me kohtleme neid sõpradena sõltumata praegusest poliitilisest olukorrast,» lausus ta.

Hiljuti käis Moskvas Briti riikliku julgeolekunõuniku asetäitja Christian Turner, kes kohtus seal Vene ministrite ja ametiisikutega. «Teataval tasemel koostöö riikide luureagentuuride vahel on vajalik, et signaale, nagu vägede liikumine valesti ei loetaks,» tõdeb Guardian.

Tagasi üles