Lapsdiktaator: Kim Jong-un kiusas koolis endast taibukamaid ning vehkis relvaga

Copy
Põhja-Korea liider Kim Jong-un juuni hakul külastamas ohvitseride naiste amatöörkunstitrupi esinemist.
Põhja-Korea liider Kim Jong-un juuni hakul külastamas ohvitseride naiste amatöörkunstitrupi esinemist. Foto: KCNA VIA KNS / AFP / Scanpix

Värske biograafia kohaselt oli Põhja-Korea salapärane liider Kim Jong-un juba lapsepõlves diktaatorlike käitumismaneeridega ning kippus Šveitsis erakoolis õppides vägivallatsema endast nutikamate kaaslastega. Hellitatud poiss oli harjunud seejuures saama oma tahtmist: oma isiklikku autot juhtis ta seitsmeaastastelt ning püstolit kandis 11-aastaselt.

The Washington Posti ajakirjaniku Anna Fifieldi raamat «Suur järglane: särava seltsimees Kim Jong-uni jumalikult täiuslik saatus» («The Great Successor: The Divinely Perfect Destiny of Brilliant Comrade Kim Jong Un») kirjeldab, kuidas tulevase valitseja üksildane, kuid see-eest luksuslik lapsepõlv sillutas tee noorukese diktaatori kujunemisele.

Kim kasvas üles kõrgete müüride ja raudväravatega piiratud elamukompleksis Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis ning pere puhkekodus rannikulinnas Wonsanis. Tema isa, Põhja-Korea toonane liider Kim Jong-il hoolitses selle eest, et poisi kõik südamesoovid saaks täidetud: tal olid Super Mario videomängud ja kõikvõimalikud mänguautomaadid, erakinos võis vaadata James Bondi filme.

Fifieldi raamatu kohaselt oli väike Kim äärmiselt huvitatud mudellennukitest- ja laevadest, kuid tema leludeks polnud vaid mänguasjad: tal oli päris auto, mis oli ehitatud ümber nii, et juba seitsmeaastaselt sai Kim seda juhtida, ning poisil oli ka Colt 45 püstol, mida ta kandis 11-aastaselt puusal.

Juba pisikesest peale valmistati Kim Jong-uni ette riigivalitsemiseks. Oma kaheksanda sünnipäeva veetis ta mustas ülikonnas ja kikilipsus, võttes vastu lillebukette lipitsevatelt ametnikelt.

Seljatas otsusekindlusega vennad

Raamatu autori arvates aitas aga just kange iseloom kerkida Kim Jong-unil võimupärilusjärjekorras mööda oma kahest vanemast vennast, mässumeelsest Kim Jong-namist ning introvertsest Kim Jong-cholist.

Biograafias meenutab perekonna heaks pikalt töötanud Jaapani kokk Kenji Fujimoto kohtumist tillukese Kimiga, kus poiss näitas juba oma julma loomust. Nimelt olla toona kuueaastane, pisikesse sõjaväevormi riietatud Kim Jong-un keeldunud kokal kätt surumast ning teda vaid põrnitsenud pilguga, mis mehe sõnul tahtis öelda: «Sa põlastusväärne jaapanlane.»

1996. aastal, kui Kim oli 12-aastane, saadeti ta koos venna Kim Jong-choliga Šveitsi Berni kooli. Ta sai varjunime Pak-un ning vennad pandi esialgu elama oma emapoolse tädi ja viimase abikaasa juurde, kuni paar kaks aastat hiljem USAsse pages.

Nooruke Kim Jong-un Šveitsis. Pilt on ilmselt tehtud koolis.
Nooruke Kim Jong-un Šveitsis. Pilt on ilmselt tehtud koolis. Foto: YONHAP / AFP / Scanpix

Endiste klassikaaslaste sõnul oli Kim õppimises kesine, kuid tulise iseloomuga. Nooruk kippus ründma oma kaaslasi, lüües neid ja sülitades nende pihta, kui teised julgesid kõnelda saksa keeles, millega Kim oli ise kimpus.

Korvpalli armastanud Kim – kes väljakul kandis Michale Jordani numbriga Chicago Bullsi särki – olla palliplatsil olnud agressiivne ning kippunud sõimlema.

Koges, kuidas on olla mittekeegi

Euroopas reisis ta ringi võltsitud Brasiilia passiga, kus Kimi nimeks oli märgitud Josef Pwag. Nii käis ta puhkamas Prantsuse Rivieral, Itaalias ja Pariisi Disneylandis.

Kimi tädi Ko Yong-suk rääkis raamatu autoril, et püüdis luua tulevasele diktaatorile ja tema vennale Berni Liebefeldi äärelinnas võimalikult normaalset lapsepõlve. «Nende sõbrad käisid külas ja ma valmistasin neile suupisteid. See oli väga tavaline lapsepõlv sünnipäevapidude ja kingituste ja Šveitsi lastega, kes käisid meil mängimas,» jutustas ta.

Kim Jong-un õpingute ajal Bernis.
Kim Jong-un õpingute ajal Bernis. Foto: YONHAP / AFP / Scanpix

Samas Fifield jõuab biograafias järeldusele, et kasvuaastad Šveitsis mitte ei muutnud Kimi rohkem avatuks, vaid õpetasid talle, et jäädes välismaale, oleks ta täiesti silmapaistmatu. Politicos avaldatud artiklis lisas ta, et Kim koges, mis tunne on olla mittekeegi.

«Kaugel sellest, et veenda teda muutma oma riiki, näitasid need aastat talle, kui oluline on hoida alal süsteemi, mis olid muutnud tema, tema isa ja vanaisa jumalusteks,» kirjutas Fifield.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles