Tuumarelvade arv maailmas väheneb, kuid riigid uuendavad arsenali
Tuumalõhkepeade koguarv vähenes maailmas eelmisel aastal, kuid riigid moderniseerivad oma tuumarelvaarsenali, selgus täna avaldatud raportist.
Aasta alguses oli Ühendriikidel, Venemaal, Ühendkuningriil, Prantsusmaal, Hiinal, Indial, Pakistanil, Iisraelil ja Põhja-Koreal ühtekokku umbes 13 865 tuumarelva, teatas Stockholmi rahvusvaheline rahu-uuringute instituut (SIPRI) raportis.
Seda oli 600 võrra vähem kui 2018. aasta alguses.
Samal ajal on kõik tuumavõimekusega riigid neid relvi kaasajastamas ning Hiina, India ja Pakistan suurendavad ka oma arsenali.
«Maailm näeb vähem, kuid uuemaid relvi,» ütles SIPRI tuumarelvade kontrolliprogrammi direktor Shannon Kile, kes on üks raporti autoritest.
Languse taga on peamiselt USA ja Venemaa, kelle arsenal moodustab kokku üle 90 protsendi kõigist maailma tuumarelvadest.
Osalt on relvade arvu vähendatud, sest riigid peavad kinni 2010. aastal sõlmitud leppest Uus START, millega piiratakse kasutusel olevate tuumapeade arvu ja lubati vabaneda iganenud külma sõja aegsetest relvadest.
Leping aegub aga 2021. aastal ja Kile väljendas muret, et praegu ei ole tõsiseid kõnelusi selle pikendamiseks.
Järgmisel aastal möödub 50 aastat tuumarelva leviku tõkestamise lepingu sõlmimisest.
Tuumarelvade arv on viimase paarikümne aastaga oluliselt langenud, võrreldes tipphetkega 1980. aastate keskpaigas, kui neid oli umbes 70 000.
Kuigi Kile sõnul ei tohiks edusamme alahinnata, märkis ta, et on ka murettekitavaid arenguid nagu tuumarelvastumine Indias ja Pakistanis ning oht, et tavapärane sõda võib muutuda tuumasõjaks.
Endine ÜRO juht Ban Ki-moon ärgitas tuumajõude hiljuti relvadest vabanemist tõsiselt võtma ja hoiatas, et eksisteerib reaalne oht, et aastkümnete pikkune töö selle kallal võib pärast USA lahkumist Iraani tuumaleppest kokku kukkuda.
Tuumarelvadest vabanemise üritus sai tagasilöögi ka veebruaris, kui USA teatas, et lahkub keskmaa tuumajõudude leppest (INF), mille peale ka Venemaa peatas oma osaluse selles.