Hirmutav sula: Gröönimaa jääväljad on kaetud lainetava veega

13. juunil läks Taani meteoroloogiainstituudi teadlane Steffen Olsen Gröönimaa loodeservas tavapäraselt koerarakendiga mõõteriistu merejäält ära tooma, kuid jää asemel sattus ta lainetavale veeväljale. Tänavune suve algus on sulatanud piirkonnas erakordselt palju merejääd. Foto: STEFFEN OLSEN / AFP / SCANPIX

Kui Taani meteoroloogiainstituudi teadlane Steffen Olsen läks eelmisel nädalal Loode-Gröönimaal täitma tavapärast tööülesannet korjata kokku merejääle paigutatud okeanograafia ja ilmastiku mõõteseadmeid, sattus ta silmitsi ootamatu probleemiga: neid oli võimatu leida, sest paik, mis tavaliselt on sel aastaajal kaetud jääga, oli täielikult üle ujutatud.

Tema tehtud foto sellest, kuidas kelgukoerad kahlavad sügavas helesinises vees hakkas internetis kulutulena levima kui järjekordne sümbol kliimakriisist.

Foto on tehtud Inglefield Bredning fjordis ning Olseni sõnul oli veekiht jää peal seal 1,2 meetrit sügav.

Tema kolleeg meteoroloogiainstituudis Rasmus Tonboe selgitas sotsiaalmeedias, et vesi on jäänud jää peale, kuna sulamine on sedavõrd kiire, kuid jääs on vähe pragusid, mis lubaks sellel merre valguda.

Olsen kirjutas Twitteris, et Gröönimaa põliselanikud sõltuvad nii küttides kui ka kalastades täielikult merejääst ning on esimesed, keda selle sulamine mõjutab, kuid lõpuks puudutab toimuv maailma palju laiemalt kui vaid Gröönimaad ja Põhja-Ameerikat.

Gröönimaal kestab sula juunist augustini, kuid üldjuhul on see kõige intensiivsem kuumimal kuul juulis. Tänavu on juba praeguseks aga suur osa jääd sulanud ning jää sulas 13. juunil – mil Olsen oma foto jäädvustas – koguni 40 protsendil Gröönimaast. Viimaste hinnangute kohaselt on suve algusega Gröönima kaotanud juba rohkem kui kaks miljardit tonni jääd.

Teadlased ennustasid juba varem, et Gröönimaad ootab tänavu ees rekordiliselt suur sula ning praegu näitavad kõik märgid, et neil on õigus.

Sula on seejuures kumulatiivne: mida rohkem jääd kaob juba varasuvel, seda suuremat sula põhjustab see ka järgnevatel nädalatel. Kuna valge lumi ja jää peegeldavad päikesekiiri tagasi, vähendab see neeldunud soojuse hulka ja aitab hoida jääd külmana. Mida vähem on jääd, seda vähem soojust peegeldub tagasi ning seda rohkem jää sulab.

Ebatavaliselt suur sula on praegu kogu Arktikas: eelmisel nädalal murdusid Alaskal asuvalt Hubbardi liustikult lahti hiiglaslikud jäämäed. Foto: SASO LICHOVSKI / SIPA / Scanpix

USA riikliku lume ja jää infokeskuse andmetel valitsesid kogu Põhja-Jäämerel ja Gröönimaal mais keskmisest kõrgemad temperatuurid: õhutemperatuur oli seitse kraadi kõrgem kui aastate 1981–2010 keskmine ning Põhja-Jäämere temperatuur kaks kuni neli kraadi soojem.

Lisaks näitavad satelliidipildid, et viimase 40 aasta jooksul on vaid ühel puhul olnud selleks ajaks alles vähem merejääd kui praegu. Mais oli Arktikas merejääd alles 12 miljonit ruutkilomeetrit, mida on 1,13 miljonit ruutkilomeetrit vähem kui on aastate 1981–2010 keskmine.