Küsitlus: vaktsiine usaldatakse kõige vähem Prantsusmaal

Erinevad vaktsiinid.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Maailmas usaldatakse vaktsiine kõige vähem Prantsusmaal, selgus kolmapäeval avaldatud maailma suurimast tervishoidu ja teadusesse suhtumise küsitlusest.

Kolmandik (33 protsenti) Prantsusmaa elanikest pole nõus seisukohaga, et kaitsesüstimine on turvaline. Lisaks on see ainus riik, kus enamus (55 protsenti) usub, et teadus ja tehnoloogia vähendab saadaolevate töökohtade koguarvu, selgus rohkem kui 140 000 inimest 144 riigis küsitlenud uuringust.

15-aastaste ja vanemate inimeste küsitluse pani kokku meditsiinile keskenduv Briti vabaühendus Wellcome. Küsitluse viis 2018. aasta aprilli ja detsembri vahel läbi Gallup World Poll.

Küsitluses leiti, et kõige vähem usaldavad vaktsiine suure sissetulekuga riikides elavad inimesed. Tulemus on seostatud vaktsineerimisvastase liikumise kasvuga. Seda liikumist järgivad inimesed kas keelduvad uskumast, et vaktsiinid on kasulikud või ütlevad, et vaktsiinid on ohtlikud.

Hinnanguliselt 169 miljonit last ei saanud 2010.-2017. aastal leetritevaktsiini elutähtsat esimest doosi, ütles ÜRO aprillis avaldatud raportis.

Ainuüksi USA-s on leetritesse nakatumise juhtude arv kasvanud üle tuhande, näitavad viimased andmed.

«Ootasime seda üldist trendi, sest oleme näinud, et umbusku ja muret vaktsiinide pärast kipub arenenumates riikides rohkem olema,» ütles küsitlust juhtinud Imran Khan Wellcome'i avalike suhete osakonnast.

«Samas arvan, et erisuste suurus on üllatus ning mõned nendest arvudest olid tõesti jahmatavad.»

Üle maailma olid 79 protsenti nõus, et vaktsiinid on turvalised, ning 84 protsenti pidasid neid efektiivseks.

Kui Prantsusmaal oli usaldus vaktsiinide vastu väikseim, siis suurim oli see Bangladeshis ja Rwandas. Seal uskusid pea kõik küsitletud, et need on turvalised, efektiivsed ja laste jaoks tähtsad.

Regiooniti oli kõige väiksem usaldus vaktsiinide vastu Lääne-Euroopas, kus rohkem kui viiendik (22 protsenti) küsitletutest polnud nõus seisukohaga, et vaktsiinid on turvalised.

Ida-Euroopas aga oli kõige rohkem neid (17 protsenti), kes polnud nõus seisukohaga, et vaktsiinid on efektiivsed.

«Kui vaadata neid meie küsitluses olnud riike, kus vaktsiinidesse usutakse väga, näiteks Bangladeshis ja Egiptuses, siis on need piirkonnad, kus nakkushaigusi esineb rohkem.»

«Võibolla on asi selles, et nende riikide inimesed näevad, mis juhtub siis, kui sa ei vaktsineeri.»

Asi on teisiti arenenumates riikides, «kus vaktsiini tegemata jätmisel on nakatumise tõenäosus ikkagi väiksem, ja kui sa nakatud, siis sul ei pruugi sama halb hakata või sa ei pruugi surra, sest meil on üsna head tervishoiusüsteemid,» lisas Khan.

Küsitluses leiti ka, et kui inimestel paluti öelda, kui palju neil teaduse kohta teadmisi on, siis ilmnes sugudevaheline lõhe.

Küsitletud meestest 49 protsenti ütlesid, et neil on teaduse kohta «mõningased» või «suured» teadmised. Naistest ütles sama 38 protsenti.

Sooline erisus püsis isegi siis, kui meeste ja naiste teadmiste tase oli võrdne. Erisus oli suurim Põhja-Euroopa piirkonnas.

«Tõenäoliselt on asi selles, et mehed on samal teadmistel tasemel enesekindlamad või liiga enesekindlad. Või võime samamoodi öelda, et naised on vähem enesekindlad,» ütles Khan.

Wellcome loodab, et küsitlus annab riikidele vahendi, millega nad saavad edaspidi mõõta seisukohtade muutumist ajas ning teha paremat poliitikat, eriti vaktsineerimise vallas. 

Tagasi üles