SUUR ÜLEVAADE: mida on juhtkandidaadid öelnud Postimehele (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jan Zahradil, Nico Cue, Ska Keller, Margrethe Vestager, Dutch Frans Timmermans ja Manfred Weber 15. mail Brüsselis peetud juhtkandidaatide debatil.
Jan Zahradil, Nico Cue, Ska Keller, Margrethe Vestager, Dutch Frans Timmermans ja Manfred Weber 15. mail Brüsselis peetud juhtkandidaatide debatil. Foto: ARIS OIKONOMOU / AFP / Scanpix

Lähitundidel seisab Brüsselis ees tuline arutelu ELi riikide liidrite vahel küsimuses, kes peaks olema järgmine Euroopa Komisjoni president ning kas minna edasi europarlamendi soositud juhtkandidaatide süsteemiga.
 

Viimastel andmetel tuleb Saksa liidukantsler Angela Merkel ülemkogule kindla plaaniga toetada juhtkandidaatide süsteemi ning oma kaasmaalast Manfred Weberit, kelle esitas Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks paremtsentri parteisid ühendav Euroopa Rahvapartei (EPP).

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja ka näiteks Ungari peaminister Viktor Orban on aga väljendanud selget vastuseisu juhtkandidaadi süsteemile ning näeksid hea meelega, et ülemkogult kooruks välja mõni selle väline nimi.

Kui välja arvata kommunistide hispaania juurtega belglasest esindusnägu Nico Cue, on Postimehes ilmunud ka intervjuud kõigi juhtkandidaatidega. Siinkohal on ära toodud lingid kõigile neile intervjuudele, et lugejad saaksid värskendada oma muljeid nende inimeste vaadetest (täispikad intervjuud avanevad nimele klikkides).

I MANFRED WEBER

Paremtsentrit ühendava Euroopa Rahvapartei juhtkandidaat, baierlane Manfred Weber, rääkis Postimehega tänavu jaanuaris.

Manfred Weber Postimehele intervjuud andmas.
Manfred Weber Postimehele intervjuud andmas. Foto: Martin Lahousse

«Oma usu näitamine peaks olema midagi normaalset. Astuksin sellest isegi sammu edasi: läbi Euroopa on üks ühine nähtus see, et kõigi linnade keskel on kristlik kirik. See annab meile vundamendi ja juured tuleviku tarbeks, millelt edasi liikuda, kuid tänapäevase lähenemisega,» ütles Weber selles.

II FRANS TIMMERMANS

Sotside hollandlasest juhtkandidaat Frans Timmermans kohtus Postimehega märtsis.

Frans Timmermans valimisõhtul Brüsselis.
Frans Timmermans valimisõhtul Brüsselis. Foto: Nicolas Landemard / ZUMAPRESS.com

«Alati, kui mõne liikmesriigiga on mingi probleem, ütlevad nad: «Topeltstandardid!». Järgmine kord, kui keegi ütleb «topeltstandardid», ütlen ma neile, et see on standardreaktsioon,» kirjeldas Timmemans tüüpilist reaktsiooni, mida kohtab liikmesriigilt, keda on pidanud Euroopa Komisjoni presidendina korrale kutsuma.

III MARGRETHE VESTAGER

Liberaalide taanlannast juhtkandidaat Margrethe Vestager tutvustas oma arusaamu 16. mail ehk päev pärast Spitzenkandidatide debatti antud grupiintervjuus erinevatele Brüsselisse tulnud ajakirjanikele, nende seas ka Postimehele.

Margethe Vestager
Margethe Vestager Foto: OLIVIER HOSLET / EPA / Scanpix

«Mina isiklikult tunnen end väga hästi esindatuna nii meie otse valitud europarlamendi esindajate kui ka liidunõukogul käivate ministrite näol. Ja arvan, et see topeltidentiteet on hea asi meile kui eurooplastele,»

IV JAN ZAHRADIL

Eelmisel õhtul ehk kohe pärast 15. mai juhtkandidaatide debatti kohtus Postimehega Euroopa Konservatiivide ja Reformistide juhtkandidaat Jan Zahradil.

Jan Zahradil.
Jan Zahradil. Foto: Nicolas Landemard / ZUMAPRESS.com

«Me ei taha EList lahkuda ega seda lammutada. Ütleksin, et oleme eluterve, eurorealistlik mõõdukas hääl,» iseloomustas Zahradil tolle tsentrist kriipsuvõrra paremale jääva poliitilise grupi vaateid.

V SKA KELLER

Debatiõhtul osales Postimees ka grupiintervjuus sakslannast roheliste juhtkandidaadi Ska Kelleriga.

Ska Keller
Ska Keller Foto: Nicolas Landemard / ZUMAPRESS.com / Scanpix

«Me oleme ainuke poliitiline jõud, kes on järjepidevalt ja usutavalt kliimakriisi vastu võidelnud,» märkis Keller teema kohta, mis saab seisma ilmselt väga olulisel kohal järgmise Euroopa Komisjoni töökavas.

Tagasi üles